Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
pohelduma poheldum(m)a Kan Urv Vas Se, puhel- Har Plv Se
1. hingetuks muutuma, hingeldama hobõnõ `ju̬u̬sksõ `kõvva, poheldu ärʔ Kan;
ma joosi mäkke üless, puheldu nii välläʔ, et is saa enämb `kuigi hingada Har;
ti̬i̬d kõvastõ tü̬ü̬d, poheldut Vas;
är pohelduss, hõ̭ng jääss kinniʔ - - raputõdi ja nühiti määntsidõ `olgigaʔ Se Vrd poheldama,
pohenduma 2. puhituma lehm om arʔ poheldunu, ku `hõ̭ngu täüs Vas