Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 4 artiklit
plank1 plank g plangu Emm Rei(-ŋŋ-) Var Khn Tor Hää Saa Ris Juu Koe Kod, `plangu Jõe Kuu(-ŋŋ-) IisR, plangi Jäm(-ŋŋ-) Mär Kse Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod Äks Plt KJn, `plangi Kuu Jõh, `planga Lüg Jõh; plańk g plańgi San V, plangi T; `(p)lank|u g `(p)lang|u Vai, -a VNg; lank g lang|u Khk(-ŋŋ-) Kaa Vll Pöi Muh Mär Kse Aud Vän Tor Hää, -i Khk Mus Phl Mär Hää; lańk g langi Khn Trv Hls Krk(-u) Har/-ń-/; plank- Mar Tõs HMd Nis Jür VMr Sim, lank- Ans Vig Var KJn
1. paks laud `suured `laevad tiha - - `panna `kaared `enne `paika ja siis tiha `plaŋŋud Kuu; `plangad `lõigetasse `kolme `tollised ja `nelja `tollised Lüg; `viinavabriku `tõrred tegima `mõisas - - `kolme`tollistest `plankadest Jõh; langud on puust `saetud laavad, üle kahe tolli paksud Khk; langid `aetse piigestega ennem läbi, siis virudatse suur naga `sisse Mus; Mo `aegu `tehti parandad saet `lankudest Pöi; neid `lanka oo taris Muh; Puust laevde ehiduse juures äi saa plankusi muidu kinasti kaarde pεεle painuta, kui peab nee enne ourukastis pehmeks ourudama Emm; suured kase plangid, oian teisi ikke tarvis puudeks Mär; `Meister `ańdis plangu mõõdu käde Khn; langudest tehasse `vankre rattid Tor; tollidega tollivad puid ja `lankusi Hää; õlgu ike kerekäd mehed, kes `planki tõssavad Kod; aedal oli ikke lagi pääl - - lõhandikud pääl, plangid `lõhki `aetud Äks; ratta pöiä plangid KJn; ta ośts `veski päält üte langi Hls; si̬i̬ om jo paksust langist tett, `kange kõva Krk; perän `oĺli paks plańk, kutsuti perä pakk Ran; plangist saab ää aŕkadra raudpuu Nõo; `vankri `pääle köüdetäss langi Ote; tõmmati lańgi ette, is saa enne minnä˽ku˽raha `maśsi, tu̬u̬ `võeti ti̬i̬ tegemisess Har; ku `väega˽`tuŕbinõ maa oĺl ja ägeĺ `keŕgehe hüpeĺ, siss `pańti `sääntse˽`vällätahuvõdu˽plańgiʔ äǵlile pääle Rõu; tiä vinnaśs tu̬u̬d varastõttu `plańki Vas
2. plankaed `linna `kõhtades, kus on `uovid, plank `ümbär, traat viel pääl Lüg; kaśs läks üle langi Khk; see vedeleb seal plangi `ääres maas Mär; Kiriku`mõisa õuõl lank ümber Khn; nii `kõrge plank, oopis `kõrgem oli kui päris aed Juu; pane obune plangi `küĺge JMd; plangi ääres `kasvasid ruosid ja lilled VJg; kabeli aia `ümber kividess plangid Kod; temä `seisnu sedäsi langu nõal Krk
plank2 plank g plangi hajusalt L, Ris JMd Koe VJg Kod Plt KJn, `plangi Kuu RId; plańk g plangi (-ń-) Nõo San Har Rõu Plv Vas; lank Khk(-ŋŋ-) Muh Tõs Tor, lańk Hls Krk, g langi
1. paljas, lage, vaene rahast ma õlen plank Lüg; Nüüd jäi `ninda `plangist, et mitte `kopkast ei jäänd `tasku Jõh; tulekahju tegi mind päris laŋŋiks Khk; see oo nii lank mees, sellel põle mitte teenuskid Muh; pere jäi langise, mitte kedägi ei jätn `vargad järele Tõs; olen plank, põle kopikudki Tor; jääb perest plangiks Ris; nii plank põle ma viel old kui tänavu JMd; jäi rahast plangiks VJg; ei õlegi peret kedägi, üksinde plank Kod; sellest asjast om ta nüid lańk Hls; Ma ole kah prõlla nii plańk poiss, et midägi osta ei saa Nõo; perremiis om siihn plangiss jäänü, ei saa enämb `perhrele süüä andaʔ Har; tu̬u̬ om plańk umast varandusõst Rõu
2. sile, tasane meri on `täüest plank Kuu; meri oo vaga nigu plank Tõs; see ea plank riie Tor
3. madalpiste `Plangi `õmblemine võttas `palju `aega, seda tegime parematele linadelle IisR; See oli `risti ja muist oli plank`õmblus ka Var; si̬i̬ om lańk õmmeluss Krk; nimeʔ ummõldass `plańki `vällä Rõu
4. blankett `veksel kirjutasse langi `pεεle Khk
plank3 plańk Kan Har, g plangi Kam Ote San plink, tihke sääl om puhass plańk savi, tu̬u̬ `pelgäss `põuda ja `vihma Kam; sääl om plangi maa, ega sääl midä ei saa, kui kuju om, `lahkess kõik ärä Ote; Leib om si̬i̬kõrd valahunu, paks plańk kõrd alh Har
veebiliides
@ veebihaldur