[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

piske(ne) `piske (-ś-) g `pisse (-śs-) Pöi Muh L; `piskene Lüg

1. pisike a. (elusolenditest; ka väikelapsest, noorloomast) ei tiä, kas `piskene `piiga on `õuves Lüg; sülepoisile `anti sis sukad, selle `pisse lapsele, mis pruudi süle `pandi Pöi; meigassed oo koa `piśsed allid, tui `moodi Kir; isi nagu `piske põmmikas ja sa sööd kümme `silku ää Lih; `piśke pundar oo, aga ise terav `aukuma (koerast); `Pissid kassi`poegi oli tuba täis Han; `piśke toŕm [laps] ikke olin Mih; oli `pissest piast põdema jäen; piste laste lemmet ma‿i ole näin mette Tõs; `piśke `kühmis mees Aud; üks suine `piske äbarik tall ei sünni ää tappa PJg b. (elututest objektidest) `pissed eenama tükid Muh; sii ühü `aasta karduled jäid `pisses Vig; meil oli `piske pada kohe keedu jäuks Lih; pätsiti nisujahudest `pissi `asju jõulubu `otsa Kse; kui [kartulipanemise ajal on] `loode-põhjatuul või maatuul, `kardulid jäädä `pisses ja `minna `kärnä Var; `meitel sii oo `pissed lapipõllud alles Mih; me küll olime `pisse koha pial - - aga `näĺga ma küll näin ei ole Tõs; üks `piske pili pea `kohtas, aga sajab nii et varinal Aud

2. väärtuselt väike; mõjult nõrk mede noorik saab `pisse palga Tõs; `piske [vihma] rabin köis üle, ei see tein `loole kedagi Aud