[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

pisine pisi|ne g -se Sa Hi

1. suuruselt, kogult pisike a. (elusolenditest ja nende kehaosadest; ka väikelastest, noorloomadest) tal on viis pisist last; Oli näind, et pisine kiri koer jookseb tema järel, lihab aga järjest suuremaks Jäm; ta olnd pisine ning käind esimest `aastad `koolis Ans; tal olid pisised kääd Khk; ise va pisine kutsik, aga `kange räpitsema; lapsed pisised `pandi koriku `sisse Mus; pisist räime vilgud Vll; nii pisine mees - - aga pitk naine oli tal Emm; Pole ma mitte kuulnd, et meil oleks `iiri olnd, ikka et pisised rotid ja suured rotid Rei; mei pisine poiss itib juba Phl b. (elututest objektidest) Paar pisist `saia `tehti jöuluks Jäm; ägi tegemine - - said `söuksed pisised pakud kasepuust raiutud `valmis Ans; siis me `kaldasime pääva läbi seda `viina, ikka suurde kihade sehest pisiste `sisse Khk; pisised ogid olid, märg vili `pandi ogise Mus; pisist kakkusi `tehti ikke, `ööti: see lapse kakk Pöi; üks pisine laud oli `akna all Käi; Tema saand veel ühe ilusa pisise raamadu Rei; pisine pool popsikoht Phl

2. jõult, mõjult nõrk, vähese tugevusega Selle pisise tuulega vöib mere küll minna Jäm; meremehed - - neil es tee see pisine tuulelokse midagid Ans; lahe suur tiius `mööda minna ning pisisele varu `puuga `vastu, siis jövab küll; kis seda pisist äält kuuleb Khk

3. tühine, tähtsusetu see‿p kannada mette `märga söna, kes pisise asja pärast pahandab Khk