[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

1. a. õhuke puutükk `pieru `loibust sai `lüiä `pilpad. vanast `süödi `pilbastega VNg; Ku `kervega puid `lõhkuda - - `kargab `palju `pilpaid `laiali Jõh; mäne `korja `pilpad `vällä ja tie tuli `alle Vai; piiru `pilpud soab lömmu küĺjest `löödud Vll; Pisike noagu pilbas Pöi; liha `katlas, leem pilbaste `otsas = sõudmine Muh; eks sa löö `pilpud ja pane tuli pölema Emm; raiob puud pisiksteks pilbasteks LNg; ei või `mõistust `pilpaga pähä `pista Kse; `raiu `pilpid ja pane tuli `ahju Vän; `pilkajal põle muud ku `pilpad `perses Hää; ei agu `pelpaks soa tehä, eks puust löö `pelpaid Juu; märja `pilpaga ei sua tuld alustada JMd; ta on pienike nagu pilbas VJg; uavitsa pilbas, kellegä laps rada (rida) ajas, pareman käen õli pilbas Kod; tu̬u̬ `piĺpid, sellegä akkab tuli ruttu põlema KJn; `kerge ku pilbass Trv; es ole üttegi pilbast `näitsess `panna Hls; mine tu̬u̬ peeniksit `pilpit Krk; `kärbläse seene küd́sä ärä, pane `pilpa `pääle ja vii `lauta, `kärbläse söövä ja lõpeva ärä Ran; mütä kärd - - `oĺli `pilpist tettu ja käis `ümbre, ta plärisi nigu lina`aamise massin Nõo; ma‿i saa `pilpage ka sulle pähä tsusade [raamatutarkust] San; sa‿lt nee puu˽kõ̭iḱ `piĺpiss `lahkunu Har; Kardohkide `sü̬ü̬mise jaoss - - ega kõrd tet́ti `vahtsõ˽`pilpaʔ (kahvleid ei olnud) Rõu; ta‿m `õuhkõnõ kui pilbass Plv b. (soa lipitsast) `pilpaga lõng `sutsti läbi [soa pii] vahelt Amb; kos `piirda panemise pilbas [on] Kod; `soasse `pańdi - - õhukse `pilpaga tõmmati lõngad läbi Plt c. (soosivast, hoolitsevast suhtumisest) ellida ja oja naat `pilpa otsa pεεl sitta Khk; Äi aketa teid midagi `pilpa pεεl `oidama Kaa; säe teist nagu sitta `pilpa pääle Saa; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl - - ike tal om ädä Trv

2. katuselaast `võeta `pilpad ja akkata laduma üks ühe `alle serv Lüg; `aavapuu `pilpas ei käi nii `kaua. ega sis igast puust `pilpast ei saand, säl pidi nisike `õige mets olema, `kellest `pilpaid kisuti Jõh; kattuksed on `olgist, `juudi`laudost ja `pilpost Vai; nüid kääväd `pelpa katused ja `sindle katused Juu; `tienisin raha, käisin `pilpaid tegemas Koe; ega siin `pilpast katukseid ei ole VMr; `piĺpitess ja `sindritess `katsed, `sindrid lõegatasse ja `piĺpid kistasse Kod; `pilpad on `jälle `sindli `moodi, aga ei ole `sooni sehes Äks; `pilpad lõhatse liimeis̀trega paku küĺlest KJn

3. purunemisel tekkinud kild obu `luhkus rattad `paĺjaks pilbasteks Khk; maja katusse `lõhkun pinnu `pilpu Muh; välk lüeb puu pilbasteks Amb; läks pilbastest purust VJg; tuali lü̬ü̬b `piĺpitess, lõhub nõnna puru Kod; lei lavva `piĺpiss, ei saa muud kui tule `soetust Kam; `piḱne um siih ka tennü˽`kurja, paaŕsada `pośti lei `piĺpiss Vas