[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kild2 kild g kill|u eP(g -o Kod; keld g kello Mar; pl kellod Vig), g `killu R(`kild|u, -o Vai)
1. väike tükk a. taob kive `kildudest ja purust Lüg; `laua `küllest on `kildo `välläs Vai; tila kukkus `kildudeks Mus; Killud toovad önne (öeld klaaseseme purunemisel); [korsten] Lagub ää, annab aga peale kild aavalt äärest Pöi; kivi küljest löön `kilda ää; kolm kondi `kildu `tulli välja Muh; Mia `aśsi [astusin] pudõli kjõllu `otsa Khn; killud `lendavad, kui kiva lõhud Kos; b. liistak, riba; laast, pilbas; räbal `piitsa sihm, `poisikesed punusivad `nüörist ja naha `kildudest; `riide `killud ehk räbäläd; `karbid `vahtra `pinnast siis `õmmeldi `vahtra `killuga kokko Lüg; kui `algusid irm `peeniseks luhutasse, siis `eetesse: mis sa peksad nii `kildudeks Khk; pakk mike peal nad puid killumaks tegevad Rei; sõrmed `vastavad, ku ihu killud üles võtab Mär; kirred oo kuusepuul ja aavepuul, mis prõksub ja lööb `kilda Var; algas [puu] lääb killudeks, lahe lääb kuni otsani [pooleks] Saa; lõin puu küllest `kildu, saab tule `süitust. tõrvaka killud oleks paremad Amb; kannu kild jäe `püśsi, kui `lõikad puud ja ladva `raskuse all `murdub Kod; kildu ajama, minema jne kildudeks purunema, pragunema; kestendama kivi läheb `kildu Kos; paenutamise aal ajab vitsa `kildu, ajab `niiskese liiśti üles; suarepakk oo `kildu lähnud, tõene õts õhuke, tõene paks Kod; puu on `kildu lõhutud; luuk karass `kildu `paine piäl; naha piält on killud üless tulnd. nahk on `kildu läind KJn || Kildu läinud nurjunudJür
2. a. õhuke tükk, viil (toiduainet) liha `lõigetasse `kildudest Lüg; Jahu suppi keedeti, möned `tuhli killud `ulpisid sihes Pöi; ühe `pisse [leiva] killu `lõikas Var; too mõni kild liha, paneme pańnile Juu; panin saia `kildude vahele võid Amb; need õhukesed [kaalika]killud - - need `kievad ruttu JJn b. väike tükk, raas; natuke, pisut püt́t õli liha täis aga säält ei old `kildu `võetud IisR; `kooljaviga ariti `kooljanärtsu suitsuga ning `kooljaseebi killuga Khk; Äi ma taha säält ühtit, äi mette kildu äga poolt saaja Kaa; Va kitsid inimesed, äi nende kääst pole kedagi `kildu ega poolt soand Pöi; `väike paberikild näpu vahel Mär; Kas leemel oo juba [kartuli] killud sihes? Han; ma põle kaltsuvanale and mette üht `kildugi Mih; mina ei ole änam `kildu üteld Ann; oh sa loĺlakas, sul pole aru `kildugi peas VJg || väike olend `veiksed `lat́ka killud; lat́ika kild, si̬i̬ one `niske õhuke Kod || fig täna mul põle sääsede eest elu `kildugi HMd
Vrd kilst, kilt, kilts
laha2 laha Khk Pöi Mär; ill laha Khk lahas; pilbas kui kondi `katki murrab, pannasse jalg laha Khk; See [ais] pole veel nii `katki, siia lööme laha peale Pöi
last2 last g lastu Krk Hel T V(g -o Räp), g `lastu Kuu; lass g lassu Kod; lastu- Pöi Phl Juu JJn
1. laast, puukild mies `raiub üöd ja `päiväd, vade ei saa `lastu `lahti üsige = kell Kuu; [rähn] Nokib nõnda et lastud `lenvad Pöi; tea kudas nad sis panid, et lastud põlema akkasid Juu; pane aga `lassa pada `alla, kui tü̬ü̬mehed one majan, sul pada`puuga muret ei õle; vahel `ütleväd, ku nuarem tütär lähäb edemält mehele - - si̬i̬ vanami̬i̬s akab kõhe ladvass `lassa `raima Kod; tule läiduss, pirru ja lastu om läidusse Ote; tü̬ü̬mihe ragove `paĺke, lastuʔ omma maha jäänüʔ Krl; ma võt́i maalt kolm `lastu tulõ alostaʔ Vas; suurest lastust lööma fig eeltöötlema, pealiskaudselt töötlema on sedasi suurest lastust `löödud, põle `vaĺmis ühti Juu; ma lei suurest lastust ärä, `puhtamp tü̬ü̬ om sinu asi Hel
2. katuselaast, -pilbas meie katusel on lastud, uuel toal on `sindled Juu; lõegatud lassud one `katse lassud Kod; juudilastu olli `kalli ja ütelti õige ää olevet. juudi teive liimeistrege, aga `su̬u̬ne es ole sehen Krk; katusse roovi, kos lastu `pääle lüvväss Kam; lasturaaḿ (raam katuse tegemisel laastude hoidmiseks) Rõn; vabrikun höölitass või esi `kirvõga lahut ja liimeistriga ti̬i̬t tasatsõss lastuʔ; kõ̭ge ohembaʔ ommaʔ iks haavadsõʔ lastuʔ, siss lauvakõsõʔ ommaʔ paksõmbaʔ ja `sińdreʔ ommaʔ kõkkõ paksõmbaʔ Har; katuss `oĺle, kas tu̬u̬‿ĺl olist vai, vai lastast vai Vas; kaartõlastuʔ [on] poolõ lastuʔ (räästa laastud on lühemad) Se Vrd katuselast
3. vikatiluisk (hrl puust)T V vikati last `olli puust, toda pidi enne `liipamist liivatama Nõo; `võeti tamme last, tet́ti mulgu `siśse raud aśjaga, sinna õõruti sõmmõr `siśse ja `pańti likku Kam; vanast es ole kivve ega sulatedu `laste, olliva puha puulastu Ote; sul om vikat́ nätä nüŕh, `tõmba lastuga, kiviga ei saa ni˽vaavass Har; vikahti hikoʔ last um kannahtada˽kuum; Ku˽ravva (lambarauad)˽nührüss lät́si˽sõ̭ss näid vikadi lastuga˽`heoti Rõu; kivilast vikatit tõmmadaʔ; Last oll lühikeses kulunu Vas
Vrd laast1
lipats lipats Kod Vil San, lippats VNg Lüg, g -i; lipa|t́s Trv Pst Hel Puh Kan Krl, g -tsi Hls San Har, -t́se, -tse Räp, -d́si Rõu Vas Se
1. pendel `Touka kellä lipat́s `liikma Rõu; kellä lipat́s käve edesi tagasi Vas Vrd lipard
2. soastamise vahend, soasulane `kanga panemise pilbas ehk lipats one kahe `ambaga, üks ühel pu̬u̬l, tõene tõesel pu̬u̬l Kod; sukka `pandmise lipat́s oĺl, lipatsigõ `pańti sukka San; lipatsiga tõmmatass läbi nuid `langu Har Vrd lipikas2
3. adralusikasVNg Vrd lipet, lippati, lippit
4. raudplaat a. ukse lingi all lippats `lüia `piida `sisse, sedä `kutsuta lippatsist Lüg; päkä lipat́s, kohess päkäga `pääle litsut Har b. vankril `vankri lipats ehk likuts, kõver raud all, `vankri esimäse teĺje all. kui lipatsid ei õle, on telg `lõhki kõhe Kod
5. puust pilbas, laastuke lipats on üks veeke mõla, pulk, kellegä `vankri miäret `piäle miärid Kod; Ku leib `ahjo ärʔ om `pantoʔ, sõ̭ss kaabitass ka mõh́k ärʔ, kas vääd́segaʔ vai mõ̭nõ puu lipat́segaʔ Räp
6. (voki osa)Rõu
Vrd likats, likuts, lipits
lipits lipi|ts Han Hää Trv Hel San Kan Lei, g -tsa Vig Kod Ote Plv, -tse Aud Pst TLä Võn Kam, -dsä Rõu Vas Se, -tsõ Krl; liṕi|ts Rõn Räp, g -dse Urv(-dsä) Har, -dsõ, -tsõ Krl; lipi|t́s Se, g -tsa Räp, -tsõ Krl; lippits g -a, n, g libitsä Vai
1. soasulane lipitsega tõmmatse soast lõng läbi Aud; ilma lipitseda es `saagi kangast sukka panna, lipits vedäs langa läbi suast; lipitsel `oĺli säpp sehen, kos lang `taade jäi Ran; lipitse, üitskõik mis pirrust teit, naśa otsan, vai tsälk, kes langa sua lipist läbi tõi. õhukõsõ lipitse oĺliva, siledä Kam; Sukka `panmise jaoss om sääne puu`pilpast liṕits, t́salk om otsan seen Urv; vaia liṕitset tetäʔ ja kangass sukka pandaʔ Har
2. lauake, mille ümber võrgusilmad kootakse `ümbre lipitse nu siĺmä `koeti. lipits `oĺli õhuke, käe ase sehen, vai vank, kohe sõrme `siśse piśt. lipits `oĺli lavva kildukene, `väike lavvakene - - kaits vai kaits ja pu̬u̬l `tolli lai, nigu nu siĺmä tulliva Ran; lipits tsusatass võrgulõ `sisse, sõ̭ss ei lääʔ `kerrä; lipidsä lahe, siiäʔ tougatass lang vahelõ Se
3. puust kühvel libitsägä visada vett venest `vällä; `aava puust tehä libitsä, siis tämä‿n `kerge kui `kuivand on; tuo libitsä, miä akkan `otri `tostama Vai
4. puust pulk, pilbas siis on vi̬i̬l lipitsad, mes kõrval liiguvad [rehepeksumasinal] Kod; nisud ja rüäd `panti segi, kõrutedi panni pääl - - puu lipitsegä [segati] Ran; mõni mängip, panep sõrme pääle ja `tõmbap lipitsega, a temä `mäńgse `sõŕmiga, temäl lipist es ole (kandlemängust); pane lipits naba `alla, muidu voḱk `viskap nööri pääld ärä Nõo; `vankre redelil kah lipitse, nu `laṕku pulga Kam; sulanõ `määrse rattit lipitsaga Räp || mahlatila lipits om kõol, taa tśälgaga `puukõnõ. tśälk tetäss kõotsõlõ `puulõ, siss mahl ju̬u̬sk ilosahe tu̬u̬d `tśälka piteh Se
Vrd lipats
lõken lõken g lõgeme peerg, pilbas nonde lõgemidega läits ahi ruttu palama; lõgeme palava nigu lõgisess Kam

nüüstik nüüsti|k JõeK Kod, g -ku Saa Pst Hel Urv

1. nuustik [vana] nüüstik visata minema JõeK
2. nühkija, aeleja nüüstik, kis nühib igas kohas, kõik aśjad maha aab; mia ei taha seanst nüüstikud `looma Saa
3. a. kepp, malk võta ää nüüstik kätte, ku sa lääd, et koera pääle ei tule Pst b. pulk, pilbas [õngede] puhassamise pulk ehk nüüstik Kod
4. luuakontsHel Urv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur