[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

pikk2 pikk Trv, g pika hajusalt S, Var Nis Trm Kod SJn Hls Krk, pikka Lüg Jõh, pikä Juu KJn Krk; piḱk Har, g piḱä Ran tööriist a. kiviraiumise haamer (kasut peam veskikivi teritamiseks) kivitagumise pikkad, pikkaga `tautasse `veski kivi Lüg; tuuligu pikad, nendega sai raiutud kivi teravaks Mus; `loodusekivi kulub libeks ning siis äi `aita muu nõu mette, kut võta pikk ning pikaga teritagi vaheks Pöi; pikkadega raiuti kivid sileks Muh; Pika otsad olgu teravad Emm; See pikk on nüri, see tuleb sepale viia Käi; pikaga tahutse kivi Var; kibi pikäd, teräväd otsad kohe, kellega `veśki kibisi raiutakse Juu; `veśki pikad one nagu avi ninäd, pitkäd ja teräväd Kod; kivi`lõhkmise pikk Trv; pikäge raiuts soone kivi `siśsi, ku kivi nüriss lääp, muudku raiutass sügävepess Krk; piḱäl om kummagil pu̬u̬l lai õhuke ots, kellega `su̬u̬ni lüvväss - - ragumisega lääp piḱk ruttu nüriss Ran; piḱk - - kivi tsagamise vassar Har b. vikati pinnimise vahend Pikk - - senega siis `tauti vikkasti tera õhukesest; Pikkal õli `pehmemb teras kui alasil, `ninda‿t alasit ei tagund `kriimuliseks Jõh c. müürivasar pikaga soab natuke silemaks `tehtud [kiviseina] Vll