[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

piitsk piitsk (-t́-) Rõn Urv Lei, g piitsa Hel Ote San Kan, piidsa Nõo Kam Võn Krl Har VId, p `piitska; peitsk g peidsa Lei piits ega si̬i̬ obene `sõita ei viisi, kui ästi `piitska annad, sis sörgib raasike Hel; kuus ki̬i̬ld kokku, om piitsk vaĺmiss Kam; tei kotun õks esi `kündmise jaoss pikä kabladsõ piidsa; ku noorõ hobõsõga `sõitma lähät, piat alasi piitsk üten olõma Har; no om otsahn unidsõ varanduss ja piitsk om temä perändüss Rõu; nu̬u̬ oĺli˽t́sirbanu˽hobõsõlõ piidsaga ja˽pagõnu˽käest Vas; `hüäle hobõssõlõ hüä `piit́ski Lut || piltl sundimine, rõhumine si̬i̬ om serände tü̬ü̬mi̬i̬s - - kui `piitska ei ole, ega edesi ei saa; paremb om vana varju all, ku noore piidsa all vns Nõo