[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

piirg piirg g piiru S L(piiro Lä) HaLä Kad Ksi Pil SJn

1. peerg mees läeb `metsa, peotäis `piirgusid tagu`otsas = arakas Jäm; kut `lampisid veel es ole, siis pöletati `piirgu, keik kuhad olid `kanged `suitsu täis; Kurn, pöhi oli `piirgudest Khk; suured alud, nende küljest sai `löödud `piirgu, piirud joosid na kenaste Kär; `Tehti `seikstest `laiadest männi `piirgudest `korvisi Kaa; piirud `pandi tule argi vahele Pha; Piirg põles `müüris, selle ees `tehti toas kõik Pöi; tule jalg `olli, nii et kaks-kolm `piirgu `sisse `mahtus; võrgu koer‿o piirust Muh; piirud - - neid `tehta `ulka `valmis Emm; sain mütu `korda abuse, et lasin piiru `otsast tule εε `kustuda Käi; nii pikk olnd naeste tööpää, et piiro otsast kukkos `õhto viimane süsi maha ja sammaga `pańdi omiko uus piirg põlema LNg; kui piirol oli suur süsi `otsas, siis `ööti, et mine `nuuska tääl süsi otst ää Mar; `tõmmatakse `piirgo nago siidi `lińti Kul; istu tule jala `alla ja akata `piirgu põlema Kse; Kiiniga iä `piirga lõegata Khn; Ku mehed regisid tegid, `näitasin neile piiruga tuld Tor; piirg `pandi raua vahele - - sööma aeg `pandi piirg põlema Ris; särmes oli paksem, `noaga õhendadi õhemaks, siis sai `piirgu Nis; piirud põlesid ahju `rindes Juu; pane uus piirg, si̬i̬ tungal võib maea põlema aeada Ksi; `piirga `kistakse Pil

2. kangatihv; lõimepaku ümber pandav laast `piirgude pεεlt käivad löŋŋad `risti läbi Jäm; kui pitk kaŋŋas, siis pannasse piirud `löngade vahele Khk; `lõnge `sisse põimitse kaks `pitka `piirgu, teine piirg oo teise tihva vahel Muh; Piirud `panti `völla `pääle löime vahele, et löngad segamisi äi lähe Rei; piirg `pantass `kanga leti `alla, et kangas `sirge oleks Hää; kaks `piirgu piab olema, piirud kεivad lεbi `kanga Ris; `enne `kangal olid piirud, `aeti `kangaga `ümmer poomi, sis `seisid `kanga jääred ilusad ja öhö`tassa Juu