[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

pigine pigi|ne g -se Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Kaa/pü-/ Vll(pü-) Muh Rei Mär Kse Tõs Tor Saa Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt, g -tse Tõs M Puh San Plv, -dse Vas; piḱine g pigidse Har a. pigiga koos või kaetud kui pigi sula, siis tie kaik pigisest VNg; pada paes veel pigine Khk; Laps oli `eese leidi pügiseks teind Kaa; pügiste kätega sööma kallale Vll; nöör on pigine Rei; `tõmma läbi pigise lapi Mär; kui lapitse saabast, tehäse nöör pigises, ei mädäne na ruttu ää Tõs; `pańnin `paisele pigise lapi `pääle Saa; `juused nii mustad nagu pigised kohe Juu; kääd on mustad nagu pigised Iis; `õmleme pigitse raadige `kinni Hls; ärä määri minu oma pigitse näṕpega Puh; traat́ um jo `eśkiʔ pigine, mis sa tast vi̬i̬l pigität Plv b. muu pigilaadse ainega koos piibu pigised `riided, `aisevad kõik Mär; kige parembini saab kase`lehtige `värmi, kui na `alla noore ja pigitse (kleepuvad) om Hel; `koŕsna om piḱine Har