[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

perv peŕv (-r-) g perve Äks Ksi eL

1. veekogu kallas; kõrgendiku nõlv istume perve `pääle Äks; järve `perve `mü̬ü̬dä `kõńsive tõese Trv; perve all om uru, kon om `vähju Hel; ussirohi kasvab maal kah kraavi `peŕvi pidi Ran; tiladega puu `nüśku olliva, nu̬u̬ panni jõe perve `alla, sedävisi sai jälle tagasi üle jõe Puh; sepp `olli tennu `keĺdre perve `sisse Nõo; karjalaits `sarjass `perve, siss vähi tuleva perve alt `välla ja siss võtad `kinni Ote; pääsuke ti̬i̬b pesä `rästä ala, paari `otste pääle ja mõni mäe perve `sisse Rõn; ma‿lõ eiśs ka säält pervest `alla lännu, lät́si jõkkõ `t́suklõmõ San; lod́ap̀uid kasuss perve `vi̬i̬ri piten Kan; mäe `perve˽`mü̬ü̬dä käüdäss Krl; piiŕ`päästläse eläse perve alh urun Har; sügäväʔ oroperveʔ oĺliʔ, alt ju̬u̬śk vesi Rõu; `võeti paĺgi˽`perve `kińni, pessetivä vaja˽perve `sisse ja `pańti paĺgi˽`rońgi Räp; jõgi lätt üle `pervi, mõnõh paigah oma perve `korgõbaʔ, õi saaʔ Se

2. väljaulatuv äär, serv kos om üless jäänu nigu suured perved jälle ja mõned juured ka vi̬i̬l, tu̬u̬ ti̬i̬ om `vintskline Ran; võta sedä `perve madalambass, muedu ei saa jo `ku̬u̬rmaga siit üless Puh; mis olli põllu veerest niidetü, `peŕvi päält, tu̬u̬ olli illuss ain Kam; maisemaa om künnetü ärä, siss om sääl vi̬i̬r `korgõp, niidü peŕv Ote; `atlass `hainu - - kasussõʔ `pervi pite, kos hainamaa ja põllumaa vahe om Kan; `atruga om perveʔ üless künnetüʔ, noʔ om kõ̭iḱ kotussõ `pervi täüś Har; ku alt um är kaivõt, päält um üleväh, üldäss peŕv Rõu