[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

part1 part (-ŕ-) g pardi (-ŕ-) eP, `pardi Kuu Lüg Vai/n `parti/ (vee- või kodulind) neid `partisi on küll, `kirjud `pardid ja `mustad `pardid Lüg; `partel oo `tarnas pesad Khk; `partisi inimesed pidavad Vll; Pardi tiivaga pühiti sööma `rendi Pöi; pardid‿o nii rasuse lihaga Muh; paŕt ja ani `auduvad neli nädalit Kul; Meil on `paŕta ka `peetud Mih; `paŕtel laiad nokad piäs Tõs; Part, no seda ju tunned ku vana varest Hää; paŕdi pojad jo õt́e suured Juu; nüid lasevad `paŕtisid, `üösse plaksutavad HJn; see on päris paŕdi parv JMd; kadrina päeval tapeti üks kana või paŕt ära ja topiti `kapsaid täis VMr; kutsud piilu, piilu, siis paŕt tuleb `sü̬ü̬mä Kod; kel vesi ligi, mis sel viga `paŕta pidada - - `peeti `sulgede pärast, `paŕtidel on iad suled Lai; läksin `paŕta `lasma KJn Vrd parts1

part2 paŕt Krl, g pardi M Ran Nõo Kam San Rõu Se, paŕdi San Urv Har; part g `pardi Lüg salk, hulk mina `teie `parti ei tule Lüg; avi ei käi pardin, si̬i̬ om rü̬ü̬vkala Trv; linnu om `parti `eiten, `lendäve är Hls; temä om esi ennast selle pardi sekkä `anden Krk; ädä käevä ulganide, nigu varesse pardin Ran; kõrdsi i̬i̬n sais suur paŕt mehi ku̬u̬n Kam; ku `lindlõsõ, siss `lindlõsõ õkka paŕdin, siss tulõ õkka mitu `paŕti (kapsaliblikatest) San; rüa haḱi˽pandass `paŕti, ütte `paŕti kannõtass Urv; viidikä˽käve enämbüsi alasi paŕdin Har; keriguliseʔ `lätväʔ pardi `kaupa Rõu Vrd parts5

part3 part g pardi; paart g paardi Hää vaieri haru `tõmmame üks part `väĺla, siis ta läheb `raskemaks; paart on si̬i̬, mis kahe ploki vahet jooseb; mitu `paarti talil pääl on Hää

parta parta heinte kokkuveo vahend mädä su̬u̬ sehen `veetäss `einu kokku partage; pane parta `einu täüs Krk

parts1 paŕts Kõp, g partsi Saa(-ŕ-) Vil Trv Hls KodT San, pardsi Krk Hel T V(-ŕ-) part `öessa `paŕtsi oĺli meil Saa; kukke kardab vana paŕts Vil; ojob ku paŕts Trv; pardsi - - võtav ku sobin, otsiv vi̬i̬ putukit Krk; mõnel talul `olli `ulka `paŕtse, me siin `paŕtse es pia, pardsi tahava vett Puh; paŕts ja ani mõlemba om leht`jalguga, astuva nigu patsub pori pääl Nõo; näil `oĺli esäne paŕts ja emäne paŕts, kaits `partsi `oĺli Ote; paŕdsi is tulõʔ soodist `ussõ, pernaanõ jäi `tõisi sinnaʔ piilutamma Har; patõrdass niguʔ paŕts Rõu; paŕts ka katt pesä kińniʔ, ku `haudmast `sü̬ü̬mä lätt Vas

parts2 parts Aud, g partsa Khk Rei LäLo(parsa Rid) Lih Han Hää Ris, partsu Saa Plt Vil Pst Hls Krk/-ds-/ San, parsu Juu Kod Plt Pil; paŕts Kaa Krj, g partsi Kse

1. a. muda, pori; kõnts, rämps, sodi vms laut `partsa täis Khk; meri aand muda `välla, parts kõik, roo kihud ja; siit saadik vaod parsa `sisse Rid; kõik mets oo neokst `partsa täis Mar; Seda va põhupartsa selle aasta saab, aga tera pole ollagi Han; kui kaśk oksendab, siis tuleb netsokest `valged `partsa puu siest Ris; igavest `partsu tee täüs, jala puha partsuge kogussen Pst b. (umbrohust) odra, mis siin maha `tehti, oo sinepid ja `partsa täis Lih; kardulad on `irmus `partsu täis lännu - - `kiskusin kõik selle partsu kardulast `väĺla Saa

2. lörts a. lobjakas See kevade on `söuke paŕts, et äi saa läbi `kuskilt Krj; sajab lume `partsi Kse; Küll nüüd aab seda lume partsa maha Han; vesine lume parts Hls; `vihma ja `partsu tule taevast maha Krk b. vilets, hõre riie elual ike `tehti `partsu, `viidi sis `lenna kua, teä, mis seäl selle parsuga `tehti Juu; mis riie see on, üks õhuke parts - - mis selle parsuga tehasse Pil c. lake, lurr Igasugu partsa pead sa ka sööma Mar; Isi sõi naese lastega - - korralikku `sü̬ü̬ki, `tü̬ü̬lised `laŕpsid - - seda `partsu, mis neeĺe ette `ańti Vil

3. loba, lori seast `partsu mea‿i või kullede Krk

parts3 parts g partsu Pöi Mar Trm Kod Ksi Kam Ote Kan Urv, `partsu Lüg IisR, pardsu Ran Kam Rõn Urv Har Rõu Plv Se/-o/, parsu Kod Lai; paŕts g partsi Ote, pardsi Rõu; n, g `partsa Vai suur puust haamer, (rammimis)nui partsul on vars taga, suur puujumm `otsas Pöi; parts on si̬i̬, kellegä lü̬ü̬d palgi `paika Kod; suur pakk õli, `laśti auk `sisse ja õligi parts `vaĺmis Lai; kui‿tu `päälmäne paĺk `oĺli pulgale `otsa `säetü, siss nakati partsuga `pesmä, et ta äste ligi läits Kam; tamme partsu om ää, om rasemb ja ei lää `lahki; poisikese ei jõvva partsiga lüvvä Ote; võta˽parts üten, lü̬ü̬ʔ hobõsõ toḱk maa `sisse Kan; annaʔ pardsuga `pääle, siss vidä ligi `häśte Plv || kandam, komps älä `kanna sedä `rasket `partsa, `vatsa akka kivistamma Vai

parts4 parts Jäm Vll Pöi Kul Tor, g partsu Lüg/`p-/ Kaa PJg Hää Kan, pardsu Krk Kam, parsu Khn; p `partsi Mus

1. hoop, löök, lask; selle heli tulevad `sinne su `osma ligi, `annad sääl `partsu, on sul kaks tükki kääs (tetredest) Lüg; Pane selle palgile mamseliga mened partsud pihta; Ma kuuli, et üks parts keis küll; Sai selle partsuga eese terisest tükkis lahti piltl Kaa; `äigä `siia üks parts Khn; anni latsel mõne pardsu `perse Krk; lat́s sattõ mahaʔ, sai jälʔ üte partsu Kan

2. onomat pani parts ning parts `pihta Jäm; Võtnd selle supi kausi käde ning virutand parts `nurka Pöi; Tegime lingud, `pańnime kibid `piale ja `viskasime - - kasede `pihta parts ja parts Tor; rõõvass lavva pääl, siss lõhup tõlvag iki parts ja parts Krk; ku `poiskõnõ oinast tsuśk - - sõ̭ss oinass and `saŕviga ku parts `vasta Kan

parts5 parts g pardsu Krk Võn San hulk, salk keväje tetti tõine parts `su̬u̬rmit Krk; `umbes kuuskümmend `aastat tagasi, ku tsihiʔ (metsasihid) `sisse `aeti, enne oĺl kõ̭iḱ üten pardsun Võn; kuĺluss lilli ja pääsuksõ silmä, nu̬u̬ tulõva üten pardsun San Vrd part2

parts6 parts g partsu veopraam – Phl