Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
paremast paremast R(-mm- Jõh Vai) Ris HMd Amb JJn ViK TaPõ/-ss Kod/ TMr, parembast Vai Võn, paŕõmbast Kan Urv Har Rõu, parembeste Hel, parempest Hls, parepest Krk
1. paremini `teinekord oli viel `valges `vergus paremast kalu kui ses `värvitud `vergus Hlj;
ma tahan ikke `paksu suppi paremast, mõni tahab vedelät Lüg;
akka paremmast `rääkima, midä sa kogeldad Vai;
maa on tarvis paremast arida, muidu on keik `söötis Ris;
see käsi ei ole paremast (
rohkem)
valus kui tenegi JJn;
omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim;
mul `algas pähä, et tõiss`mu̬u̬du suab paremass tehä Kod;
ma joon virret paremast kui õlut Äks;
obust `sööt́sid ikke kõige paremast Lai;
sa `u̬u̬ta, ku rügä parepest kasvass, pikepet `õĺgi saa Krk;
kui ma sedä oless ette kavatsen, siss oless asi parembeste lännu Hel;
mõne tuńni aja peräst mina nakassin joba paremast eńgata `saama TMr;
su̬u̬maa pandass `oĺgiga˽segi, sõ̭ss mädäness olõ sitt paŕõmbast ärʔ Kan;
mõ̭ni pand ilmsuurõ˽haḱiʔ, mõ̭ni pand `väikuʔ, `väiku˽kuiusõ˽paŕõmbast Har Vrd paramast 2. iseseisva tähenduseta rõhumäärsõna (hrl sisult eitavas lauses) äga merel paremast nii `paĺlu ei käin, sugu `käidi; `paĺluks seda pered siis oli paremast Ris; mis keeruline ta (kanga niidepanemine) paremast on HMd