[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kliister1 `kliist|er g -ri R(g `kliisteri Vai) Jäm Emm Rei Mar Khn Juu JMd Kad VJg I Puh, g -re Ris Koe Plt; n, g `kliistre Nõo Rõn San Rõu, `kliistri San Urv/-ś-/ Krl Se(`kleestri), `kleistri Lei; `liist|er g -ri Sa Muh Han, g -re Mär Kse Pä(g -ri) M kleepaine `kliister on jahudest `tehtud VNg; `Kliister `tehti rukki `püülist ehk `tambiti `kiedetud `kartulist IisR; mihed tegid `liistrid kiŋŋa `taldade vahele Khk; `talve pannakse akende ede `paprist siilud `liistriga `kinni Krj; `Liistert keedetse jahust ja `tärklesest Han; `Tapi·et pannassõ `kliistrigä seenä `piäle Khn; kengal `pantass `vuuder `liistrega `alla Hää; `kliistrid tehäkse rukki püüli jahudest, kellega `aknaid kleebitakse Juu; `kliistrigä kliimid Kod; mõni pand jahuge, tege `liistert Krk; `kliistrega kliisterdedi `tünni kah, kui mõni tüńn ju̬u̬sk, es pia vett `kinni Nõo; `kliistert vaja `ki̬i̬täʔ San; vanast tet́ti `kliiśtri rüä jahust, sõ̭ss `tu̬u̬ga˽kleebiti üt́skõ̭iḱ kas sõ̭ss `aknid vai mis vaja oĺl õ̭nnõ Urv
2. a. nätske, taignane leib on `kliistris, kui ta ei `kerki, siis on mage ja jääb `kliistri Iis; `kärku ahi ei ole ollu, alt oo tõmmanu [leib] `liistress; ku [leib] make om, sõ̭ss ka lü̬ü̬p koorikse `valla, alt om `li̬i̬stren Krk b. plink, märg (maa) maa om `liister alle, ku üless künnät. maa lää `li̬i̬stress, ei saa kündä Krk

kümnene `kümne|ne g -se Vai Jäm Khk Kär Vll Pöi Muh Mar Mär Kse/g -tse/ Tõs Tor Kei Juu JMd JJn Koe Kod
1. s kümneline Ma pole so `kümnest näind Pöi; panin kõik `kümnesed isepänis - - kolmesed isepänis JJn; tämäl mitu `kümness Kod
2. a kümneühikuline a. kümneaastane sai pealt `kümneseks JJn b. (muud juhud) `kümnene raha Vai; `kümnesed öbe rahad olid ennem, pärast olid `paprist Kär; `andis `moole kaks `kümnest raha Tõs; `kümnesed paberossid Tor; võta `kümnene raha Kod
Vrd kümmene

paber paber g -i hajusalt R S, Lä Vän Tor Hää Saa hajusalt KPõ, I VlPõ Pst, `papri Pöi, `papre Vig, `papra Emm Rei; paper g `papri Jäm Khk Tõs Hää Rak, `papre Vig Var Pä Kõp Vil Trv Hls Krk T(n papper Rõn); papõr (-ŕ) g `paprõ Khn San V(pabõri Räp, papõri Plv Räp), `papri Khn Lei; papper g `papri hajusalt Sa, Muh Kse; n, g paberi VNg

1. a. pabermaterjal; ka leht sellist materjali paberist kott Kuu; älä `määri paberi Lüg; `anna `miule ka üks tükk sedä paberi Vai; pulmatutid olid `paprist `tehtud Jäm; `akna kardinad on `paprist Khk; `Poodis pakiti kaup `papri `sisse Kaa; Vanasti oli küla inimestel pabert vähe Pöi; too üks `papri leht Muh; ega sa paberist põle, et `vihma kardad Mar; torbik tehasse paberist ehk kase tohust Kir; Aitab sellest kirjast küll, papõr juba `terven `täüde kirjutõt Khn; Ku ma `koolis keisin, `oĺli kirjutamise jaos `tahvel ja `rihvel, kis sind sis papert `määrida `laśsis Tor; papert es saa muialt kui raamatu poest Saa; `kaltsodest tehakse paberid Ris; mis sa kripseldad kõik paberid täis Juu; see riie on õhuke kui paber JMd; `kärpsed eväd lähä, lahjad ni̬i̬d paberid Kod; tuleb paberid lõegata `veiksemas KJn; Türi papivabrikus ilust paberit `tehti SJn; mässi `paprese Trv; si̬i̬ rõõvass oo õhuke ku ärm, õhuke ku `paprest kokku tett Krk; koolin paperd es ole, üits ehvt `ańti, sinna siss `pääle kirjutiva Ran; sa `mõtle, kolm `nakla `kompveḱke sei ärä kõ̭ige paperdega Puh; mõnel märdil olli räbälätse `rõiva nigu sandil konagi ja paperdega ehitu sõgel olli pään Nõo; maat `oĺli `paprest `väĺlä lõegatu, nüit kutsutass niti Kam; kui talve `akna om ette `pantu, siss kleebit `paprega nu̬u̬ vahe `kińni, muedu tuul tulep `sisse Rõn; Vai ku˽kaal `haigõ oĺl, sõ̭ss määriti kaal `mi̬i̬ga kokku ja˽`pańti vaha vai mõ̭ni muu klańts papõŕ `ümbre ja˽mähiti villatsõ kurajala sukaga˽kińniʔ Urv; papõr om kanatlik, sa võit sinna mia taht pääle kiŕutaʔ Har; ma˽pańni `paprõ `kapsta ala, sõ̭ss kopahuti `kapsta pääle, sõ̭ss `maŕtka˽sattõ˽`paprõ pääle Rõu; kad́rinasańdiʔ oĺli˽`väega ilosaʔ, papõrdõga kõ̭iḱ ärʔ ehitüʔ Vas; ku ilosa oĺliva nu̬u̬˽hõpõ ja kuld `papridõga `kompvekiʔ Räp; pańd `paprõ `sisse ja pańd karmanihe Se || lõikeleht Sain `kestriemändält `püksi paberi ja `õmblesin omale esimised `püksid Lüg b. tekstiga paberileht Eks sa vaada `papri pääld Rei; `papresi ja raamatusi oli ju paelu Aud; laud kõiksuguseid paberisi täis Koe

2. dokument, tunnistus `kapteni paberisi ei `noutud Kuu; mina olin `ilma karistamatta, keik paberid olid mul `korras Hlj; älä jädä `eigä uneda omi paberi vaid maha Vai; Tassi keikaeg oma paprud seltsis Rei; esimene stüürmańn `oĺli ka `kaptina paberitega Hää; selle paberiga volitakse Tür; akand naa sama `õt́sma paberid MMg; tal olli `paprit paĺlu, mis ärä olli kadunu Krk; siss pańd surnule üte `papre tokumendi `sõŕmi vahele Ran; mul `ańti `mõisast hää `paprõ `vällä Har; täl om `opmine läbi ja `paprõʔ ommaʔ käen Rõu

3. tapeet Mis maja seal on, seinad puhas `papriga `löödud, mis `sooja `sõuke peab Pöi; `papred kõik `lõhkus ää seinte pialt, `tõmmas maha Tõs; `pańdi papõr ning krohviti ää Khn; ma kliisterdä paperd, määri `papre `kliistrega kokku Nõo

4. a. paberraha kuld, see ei kaeo ää, va paper, see lüiässe ike `ümmer ja inimest jääbäd kah́o alla Vig; mis ma vene papertege os tennu, nüid om eesti `papre jälle Krk b. mängukaart ḱerikjesand `spääĺnuude (mänginud) `paprit Lei

peale `peale, `piale, `piäle hajusalt R, SaId Muh L K I, `pääle R(`päälä Lüg Jõh) Khk Krj Pha Emm Rei Hää Saa Pal Äks Kõp Vil M T hajusalt V, pääle Krk hajusalt T, V(pääleʔ), `pεεle, `peele SaLä Kär Kaa Hi, `peäle Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. millestki või kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama võtta minu ka obose `pääle Lüg; `lüörikad tulevad maa `pääle `üöse Jõh; pani `sildi `ukse `pääle Vai; ronis ahju‿pele Khk; Ma pani püti pingi pεεle Kaa; Ihu `peale lõid suured mustad villid Pöi; kas‿ne (heinad) `mahtuvad veel sauna `peale Muh; keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate pääle Emm; esto pengi `peale Kul; ehmatas roosi kää `peale Mär; silla `peale `väätasse `ruusi Kse; pani pea pad́ja `peale Rap; `istusime aida trepi `peale Jür; üks `veerev kivi `olla tesele jala `peale kukkund Tür; taelaga pannakse tuld piibu `piale Koe; võta labida `piale ja vii `väĺla VMr; lapsed lükkisid pihlaka marjad lõnga `piale Iis; lu̬u̬k - - paenotatse ja `pantse obese `piäle Kod; aeda `räästaalune oli oma kolm `jalga ees‿pol, et vihm ukse `pääle ei käi Äks; meeste`rahval käesid kirjud kurted palidu `piäle; pange perse paku `piäle (istuge) KJn; sadulde `pääle `oĺli kiik [mustrid] suurelt `sissi `lastud Vil; säŕk (pikk-kuub) `aeti `talve kasuka `pääle Trv; võti korvi turja `pääle Ran; piimä `pääle `oĺli saestanu ku̬u̬rd Nõo; siss `pańti kõ̭ik vorstid sinna - - `malku‿päle [jahtuma] TMr; `jurssu tõmmassit leevä `pääle pagsembalt ku võid Ote; sild tetäss kraavi pääle, kost üle mindäss Urv; papinõ katuss om tett maja pääle Har; `väikeisi `kunnõ ma võta `piokõsõ pääle Rõu; pää pääle sattõgi, muhk om pääh ku piirak Vas || (kehaasendist:) laps `pandi seĺla `piale, siis akati `vihtuma HMd; am `eitanu küle‿päle Lei; vaśk vai vars, timä jovva‿i· vi̬i̬l jala pääle tuldaʔ Lut

2. a. osutab kohale, kuhu keegi või miski läheb vms `õsteti `ärgi `vapriku `pääle Lüg; lund `korjus joe `pääle `ninda `paljo Vai; nad läksid raba `peele Khk; Üks paat́ jεi `siia `mördade `peale Krj; pitka tee `piale inimene vötab levakoti `seltsi Vll; Mere `peale ta ää kadus Pöi; Sõnnik veeti põllu peale Vig; puät jäi rahu `piäle `kinni Var; tuli `siia vanemate `aude `piale Tõs; lubab `Tartus oma `kortne `pääle viia Saa; kui küla `piale läks, siss pani vaśk`nööpidega pintsaku `seĺga Kos; lähme `poukari `piale täna Ann; kui sie tuli ukse `piale ja kedagi `uostest `riakis, siis kohe oli kedagi viga (kaetajast) Koe; läks laia ilma `piale Trm; mine taha `kopli `piäle karjaga Kod; pane obene ette ja vii `tütred ka pidu `pääle Vil; õvve `pääle olli suur tiik kaevetu Trv; `kõnsime seenigu `sinna lagendigu `pääle; ma saadi ta jõe `vi̬i̬rde, sääld siss läits laeva `pääle Puh; ku maa om pehme vi̬i̬l ja orass `väike, siss ei tohi `laske orasse `pääle `lambit; kiivitäjä `olli küll su̬u̬ lind, aga pesä ta su̬u̬ `pääle es ti̬i̬ Nõo; läämi˽kirmaśki pääleʔ Urv; kasak `veie paaveskõid kätte, kel `kuhtu pääle tullaʔ oĺl Har; sa `lääde läbi mõtsa `vällä suurõti̬i̬ pääle Rõu; kesä pääle `veeti sitt, sinnä˽tet́ti rüǵä; lät́s matusõ pääle Vas; timä kõõ raha vii ilma‿päle Lut b. teat kaugusele, vahemaa taha `kolmesaja mietri `piale vai sedasi, siis ta (hüljes) akkas juo `tunnustama su Jõe; toru pill õli `kolme `virsta `pääle `vaiki `ilmaga ja `alle tuult `kuulla Jõh; võimata on temast (võilillest) `lahti `saada, tuul viib teda kilu`mietrite `piale VJg; nisuke mets, et `kümne sammu `piale teist inimest ei näind Ksi

3. a. osutab ametile, tööle, tegevusele isa siis sai `Mohnisse majaka `pääle Kuu; saab `suurema `ammeti (kõrgema koha) `pääle Lüg; kes pee `aerude `peele läheb Mus; läks `lihtsa töö `peale Muh; pidi ikke tänab‿sügise kroonu `peale minema, aga kodu `paerga Mär; nuor öpetaja sai nüüd koguduse `piale Ris; mies jäi `esteks kooli `piale edasi Kos; tulin `siia Müńdi `veśki `piale Pai; `ratsa väe `piale `võeti `rohkem pika `koibadega [mehi] Sim; miu esäl olli viiś `vendä, aga kikk `säädsive `endid talude‿pääle Trv; siss lätsi ma `Karksi teliskivi löövi `pääle poisiss Krk; temä läits `vaśkide `pääle Kilele; ma‿ss ole vi̬i̬l `mõisa moonami̬i̬ss ollu, siss lätsi `mõisa karja‿pääle Nõo; tedä om `säetu `mitma ameti `pääle, aga ta‿i piä Rõn; minnu saadõti kah lahingu pääle minemä Har; `hopman lät́s siss õdagu rehe mano vahi pääle Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule nagu vähe unestad, nii kõhe `lähväd `pilla `pääle (loomad paha peale) Lüg; Läks nina `püsti toreda elu `piale IisR; kena jutt on marras jutt, saame `marda jutu `pääle Pha; Tegi `eesele ise löpu `peale Pöi; see oli nii `raske mool `tõsta, ma elu `peale käristasin Mär; kohad läksid ostu `piale Ris; võtad elo `piäle vai tapa `piäle Kod; metsävaht oĺli lähnd `metsä, koeraga jahi `pääle Vil; mia anni vellenaesele söödä `pääle lehmä; sääl es ole nali enämb, sääl `olli joba elu ja surma `pääle `võitluss Nõo; ta om jo `ju̬u̬mise pääle löönüʔ Har; sada ajastaga tagasi lät́s kat́s jahimi̬i̬st `mõtsa kahru jahi pääle Vas; naa˽kat́s ut́ikut tulõvaʔ elo pääle jättäʔ Räp; härgvasigakõnõ jätetäss su̬u̬ pääle (suguloomaks) Lut c. osutab seisundile, millesse jõutakse nee asjad on üsna korra‿pele `saadud Khk; kui ma käima järje `peale saa, siis ma löndi ka ikke Vll; siis jähi lageda `peale, maja põles ää Muh; mia avita endä latse kõrra `pääle, mia neid `jäńni ei jätä Nõo; esä lät́s tu̬u̬ suurõ pahandusõgaʔ uĺli meele pääle Vas

4. osutab sellele, millest tingituna või ajendatuna, mille pärast midagi toimub `vahtind, et `irmus nägü on ige küll ja virutand sen `pääle siis `peili puruks Kuu; `peksä sai kõvast, `selle `pääle surigi; `tühja juttu `pääle mend `kaklema Lüg; Kui `rannast `tuodi `värsket `silku, olid `aisu `piale kõik `luomad jaul IisR; mie sene `pääle `erkasin üles Vai; ma vihastasi `söukse jutu `pεεle Khk; Suure `otsimise `peale ikka `leidis öles Pöi; tea, mis `peale tä nii suurelene oo Mar; tuliänd läind kõrsu `unkast `sisse, kõŕts akand selle `piale põlema Kul; üks lehm akkas `ambuma, selle `ambumise `piale ma läksi Kse; Kõik panid selle jutu `piäle laginal `naerma Khn; selle `peale teda söödetas, et ta kuri oleks Amb; laste jutu `piale läksin `vuatama VMr; tuleb elina `peale `välja Trm; läksivad kolme kopiku `pääle `riidlema Äks; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; selle suure `otśmise `pääle es saa mite `ühte Trv; kuidass ma nüid `sinna saa `seantse käsu `pääle Krk; tolle jutu `pääle tõsta täl mokk üless, `süĺgä suhu Ran; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle voonakese `valla Nõo; si̬i̬ jäi keeletust selle irmu `pääle TMr; temä olli ka nii nigu närvilisess jäänu tolle `murre `pääle Rõn; ma eräsi kellä eline pääleʔ üless Krl; latsõl oĺl hää mi̬i̬l kaputõidõ pääle Har; tu̬u̬ kolina pääle ma heräsi Rõu

5. osutab hulgale või üksusele, kelle või mille kohta midagi on ei ole külas `lehmi, kaks kolm `lehma on kogu küla `pääle Jõe; [isa on] `targemb viel kui mei kaheges̀te kahe `pääle kogu Kuu; `viie mehe `pääle `saimme ühe `tuobi `piima `palgaks Hlj; kaheksa pere `pääle oli ikke sie üks saun ja üks kaev oli küla `pääle VNg; kahe mehe `pääle üks nüri `kirvetükk õli Lüg; mis sest tilgast ulga `pεεle saab Khk; kolme mehe `peele oli üks paet Mus; Lehmale `pandi `kandmise `järge ikka kolm püu täit jahu jooma `peale Pöi; Nied kalad tulad `meite kahe `piäle ää jagada Khn; Neid [sorusid] lähäb neli tükki toobi `piale Tor; kahe mehe `piale `võt́sid puud maha HMd; ta `lüpsis `kümme `liitre `ümber, aga siis jät́tis neĺla `liitre `piale JJn; mina `tõmmasin `pilpad, oli viis pilbast toĺli `piale (tollipaksusest puust sai viis pilbast) VMr; karjus `võetasse mitme `piäle, mina õlin kolme pereme `piäle Kod; `rohkem `kaivagi ei ole, ku kat́s `kaivu külä pääle Võn; üt́s hopõn um külä pääle, kõ̭iḱ `tahtva˽`kündäʔ Rõu; üte viha võt́it `perre `pääle, `tu̬u̬ga paŕgeva˽kõ̭iḱ läbi Räp; tuolõ jo mass viis hõpõ `ruublit kuu pääle Lut

6. a. osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus või mõju Midä tämä `parsa `toiste `pääle Kuu; ku ta `enne varastand on, siis ikke tämä `pääle `mõella (kahtlustatakse teda); `valgus akkab `silmide `pääle Lüg; `kaibeti alande üks`toise `pääle Vai; pole `armu εga alastust teise `pεεle; nuga on rikkund, kui tä ep akka puu `pεεle Khk; Ihus juba ammu selle [maja] peale ammast Pöi; rasvane liha akkas südame `peale; äe olg sa nii kahekeelne mitte, et sa paegal teiste `peale `tühje jutta teed Muh; Ta sai moo `pεεle nii tigeks Emm; ma olen `eese venna `peale kuri LNg; vanaeit naa `uhke oma `tütre `peale Kse; Ärg jõllitan kua inimeste `piale Han; mu `piale oo ussi sõnu `luetud Tõs; ärge nurisege öhöteese `peale Juu; kõblasin `kapsad ää, akkas õlade `piale JJn; mina ei ole kellegi `piale kaevand Ann; kellegi `piäle ei õle mul luadata; si̬i̬ one armuline `vaesse `piäle Kod; vikat́ ei akka roho `piäle KJn; ta om kade tõse `pääle Trv; temä ai süü miu `pääle Krk; nakass `mõistuse `pääle Hel; kui sul ää aig, siss `mõtle miu `pääle kah; kui paĺlu `viina ju̬u̬d, siss nakab `süäme `pääle Ran; ta‿s `mõtlegi vi̬i̬l ärä koolda, mõtel iks elu `pääle Nõo; pess ki̬i̬lt tõsõ pääle ja kõnõlass hüppä juttu Har; kink pääle oĺl kaibat, nu̬u̬˽tapõti kõ̭iḱ `maahha Vas; mino `pääle kihotõdi `kurja Räp; mul häbü `vasta timmä, et maʔ timä pääle peti; pangu‿ui· `äḱli päävä pääle (päikese kätte), `lahki kuioss Se; kõik hagõva soe pääle Lut b. kallale koer äśsitakse looma `peale Vll; meil on ikke `koera old, kes on looma `piale läind JJn; ta on nisuke `vaikne ja tasane luom, ega ta kellegi `piale lähä VMr; võtatas koerad `võera inimese `piäle KJn

7. osutab sellele, mille järel või millega ühenduses midagi toimub tüö tüö `piale, `esteks oli ikke truom `selgas Hlj; võtta `süömä `pääle ka üks naps Lüg; Üks lein `leina `päälä - - sene vähäsä ajaga juba kolm `leina Jõh; Suvel tuleb üks tüö `teise `piale IisR; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; Ma sai sauna peele natikse külma Kaa; Üks vihma oog tuleb teise `peale, äi täna `tehta `väljas midagi; Ea oli, kui `õhta sööma `peale sai `peekri tääve `toari ää `juua Pöi; jütt tuleb jütu `pääle Emm; nael naela `peale tõid [tubakat] Mar; `Talbusõ rahvas `lanksid põõsastõ `alla süemä `piäle `pitkä Khn; Ku - - tühja kõhu `pääle käu kukkumist kuuled, siiś `öeldaks, et kägu petab su ära Hää; neil on pidu pidu `piale HMd; sai `süödud ja siis süöma `piale magatud viel HJn; mageda toidu `piale ma lakkusin `juua Ann; tuleb uog uo `piale [vihma] VMr; võtama `liiku selle vaeva `piäle Kod; õnnetus tuleb õnnetuse `piäle KJn; piĺl tule pikä ilu `pääle Trv; sedä (viina) ei saa söögi pääle rüübäte Krk; selle rohu `pääle käsi lääb nigu `keŕgess ja ennemb es jõvva tedä `tõsta Ran; vihmatse suve `pääle iki om `kange küĺmä talve Puh; südä `kõrbusi tolle `ju̬u̬mise `pääle, siss `tahtse aput; poja `pääle lääp lehmäl utar `paistuma Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääle vns Krl; sü̬ü̬ḱ `kõlbass söögi pääle, lü̬ü̬ḱ ei `kõlba löögi pääle Har; `täämbä `väega helgetäss, si̬i̬ `helke `pääle saa `vihma Vas

8. millegi suhtes oskuslik, valmis, hakkamas nied siad maa`ilma `maiad akkide `pääle Jõe; oli kohe sene `pääle `petsialist - - `arstis `luomi ja VNg; rebäne on `kange `kassi lihä `pääle Lüg; Sie on `mihkel iga `asja `piale, iga tüö `piale IisR; pole vilund ösumise `pεεle Jäm; Meite poiss oo üks tüdimata inimeselaps lugemise peele Kaa; Linnud on liblikate `peale `maiad Pöi; rehenduse `piale ma oli tark Tõs; pahanduse `peale `vaĺmis Tor; Ega ta õppimise `piale põle nii tohmuke `ühtigi Kei; mul käib isu piibu `piale VJg; üvä ańd kõege aśja `piäle Kod; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt; ta om kirjatü̬ü̬ `pääle tark Hel; jõi `viina nigu vett, täl `olli alati janu ta `pääle; miu esäl es ole aia `pääle `andi, miu esäl `olli mehitse `pääle `andi Nõo; oma kärmäss `tütruke tallitamise `pääle, aga ta‿i mõesta iluste kõnelda Rõn; ta om `väega himmukas pidu pääle Har; maʔ oĺli jo `väega vali kõ̭gõ aśa pääle; ta um `koerusõ pääle mi̬i̬ss Plv; `varblastõ pääle oĺl tu̬u̬ t́sirkhaugaśs `väega virk Vas; kusi`kuklasõʔ oma `väegaʔ mi̬i̬ `pääle Räp; mul olõ õi taa söögi pääle määnestki himmo Se

9. suunas, poole siit `läksime `otse `Aksi `saare `piale Jõe; hakkand siis `sinne tule `pääle menemä Kuu; igas `saares olid omad tuled - - eks siis pidid `tiadma, misukese tule`torni `pääle sa tahad `menna VNg; panid tikku üles, `läksid [külvates] sene tikku `pääle Lüg; Akka menema `silmalt kohe `selle `valge `korsna `piale IisR; Ait jähi tuule `peale (allatuult), see [põles maha] Pöi; loomad `joosvad mu `peale Muh; `keera vassak kää `poole, siis parema `peale Kul; siis me läksime `Sarnalt otse üle mere `Tahku `piale `väĺla Aud; tie `kierab `veśki `piale JJn; mine säält üle mäe otsekohe kase varigu `pääle Krk; `itskme toḱk `olli `püsti, siss lätsid toki mant tõese toki `pääle Ran; lase `õkva nöörilt `Peedu `pääle Nõo; ku˽ma tuulõ pääle (vastutuult) lähä, siss pand `hingamise kińniʔ Har; seo um `käütäv ti̬i̬, lätt Võro pääle Rõu; ku `jõuti ärä Imä`jõele - - sõ̭ss `laśti paĺgiʔ üte`viisi tulõma `Tarto `pääle Räp

10. osutab ajale, mille jooksul midagi toimub või millele toimumine jääb `talve `piale sai `püietud `palju `ülgei Jõe; sädimme siis sen tulemise `ninda üö `pääle Kuu; `päivä `pääle läheb maa ligasest Lüg; egä `kaiki tüöd saa edespidise `pääle jättä Vai; Katsu siis ikka koju, et sa‿b jää püme `peale Pöi; vahest läheb ilja `piale udu ära HMd; kolme nädala `piale tegin puole `mietert kangast JJn; vaname kõht oli selle aa `piale tühjaks muidugi kua läind Koe; Sellepärast püiti aegsast saana ahi ära kütta, et öö piale ei jäe Trm; iĺjaku `piäle jäeb lina `kisku Kod; kevade on lodu pial vesi, iĺjem suve `piale kaob vähemale Lai; ei saanud sel kõrral `tehtud - - jäi teese kõrra `pääle Äks; päevä `pääle tõstab tuuld Ran; veri `üibub aja‿päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ku ao pääle `mõisallõ es saa es, sõ̭ss oĺl teedä, et nahk oĺl kuum Urv; kedräśs talvõ pääle mitu `punda linno arʔ Vas; kat́s `punda jõuś päävä pääle rabata Räp

11. a. osutab sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi toimub siis olid nie `püüksed meres `luotuse `pääle Hlj; Vana usu `piale `läksin teda vana `kortli `otsima IisR; kala `püüdämine, sie on `onne `pääle Vai; ma töi oma önne `pεεle selle sae Khk; ma kae iki `lu̬u̬tuse pääle Krk; ega mehel talu es ole, mi̬i̬s `tuĺli naese `pääle; kas toda `uuri kätte `saadi - - aga kohuss `tuĺli tolle uuri `pääle Nõo b. osutab tingimusele, mille põhjal midagi toimub Vanasti sai poemehe kääst ikka rehnuki peele (järelmaksuga) toiduasju veetud Kaa; Kautsjoni peale olid mehed vangist koa - - lahti Pöi; `andis `eese koha pooleterä `peale Mar; `kaupmed `ańtsid võla `piale koa HMd; pat́sima `liitri viina `piäle Kod; om löönu käe - - toobi viina `pääle Hel

12. a. viitab sellele, millele või kellele midagi kulub või kulutatakse kahe purje `piäle lähäb kuuskümmet `arssinad [kangast] Kod; ei pane ta raha rõevaste `pääle; mes te niipaĺlu joode, pange tu̬u̬ raha paremb muu asja `pääle Nõo; kolm `nahka läit́s `väikese `kaska pääle Kan; tu̬u̬ kulut́ uma palga kõ̭gõ `tütrikõ pääle äräʔ Har; Vanast lät́s naad́õ sukkõ pääleʔ ka˽paĺlo `langa Rõu b. jaoks, tarbeks takuse `piale oli ta `liiga arv, sie kot́i suga JJn; ahvenas on `praadimise `peale kõige `kallim kala Trm; [lapse rõiva] piap avarep tegeme, kasu pääle Krk; vana kõlvatu oone - - saab tule puiess, muu asja `pääle ei `kõlba Ran; lehm olli ärä tapetu - - pulma `pääle (pulmadeks) Puh; kaĺev `olli kalliss rõõvass, mõnel `olli palitide `pääle ostetu; kes siss `peie `pääle (matusteks) õlle tegemädä jät́t Nõo; sai `ku̬u̬daʔ (koguda) vanadusõ `päivi `pääle Har

13. osutab määrale, hulgale kuu lähäb nüüd `viimase `vierandi `pääle; sügise saan `seitse`kümmend täis, akkan juo kaheksa`kümme `pääle Lüg; Sulane kaubeldi - - ikka `aasta peale Pöi; kolme`kümne `aasta `peale `pańdi [maja vanus] Mär; suviline oli suve `piale palgatud - - kas kuue kuu `piale või Lai; ma `rentsi sel kotuse viie `aaste `pääle Krk; mõni sulane tei kaoba suve `pääle - - `talve `olli prii Nõo; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnö Räp; kua jätetäss talvõ‿päle, tu̬u̬ um talvõ tõbrass Lut

14. osutab sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks vms tämä `kauples oma `pääle tüö Lüg; ma vöta selle `maksmise oma `peele Khk; ma ise pole mette `mõisa `päivi oma `piale `ühtid võtnd Pöi; ikka `küntsid siis, kui - - oma `peale `võtsid Kse; tema oli leskmies, tema pani oma poja nime `piale selle koha JJn; võt́t oma‿päle süi TMr

15. osutab sellele, millele minnakse üle või on üle mindud `tuhka`päiväl oli liha `otsass - - siis läks kaluje `pääle se toit üle Kuu; `viimisel ajal `läksivad `verkude `piale üle Hlj

16. osutab seisukohale, mõttele, mis kellelgi on Misse `peale sa `mõtlesid Pöi; kas jääb siis selle `peale, et `oome tulete Mär; kudass sa onde tullit serätse mõtte `pääle Nõo; siss jäi tu̬u̬ `pääle, et kahru˽seivä pää arʔ Se

17. osutab sellele, mille või kelle kohta midagi öeldakse `protsess, sie käib enamaste `selle `pääle, kui üks `nuomitus on Lüg; koue ilma `pεεle [öeldakse:] müristab nönda‿t säädust pole Jäm; see oli siis köige alvem nimetus selle koha `piale, Tondiauk Vll; lokitei kana, `aiglase (aeglase inimese) `pääle üteldess Hel; ploud üldäss `essünü inemise pääle Lut

18. (muud juhud) Pani Kihnu `peale (kihnu keelde) `ümber Jäm; Ma pea tillehvoni `pääle (pean helistama) minema Rei; poisikesed panid kottu joosu `piale (jooksid koju) HMd; annaʔ politsei pääle üless (teavita politseid) Rõu

19. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) Vahi, et `sulle parajal ajal politsei `kaela `piale ei tule IisR; Olid poisile naha peale annund Pöi; Pole suu pεεle kukkund Emm; Sai nina `pääle Hää; meid pannakse ühe lükke `piale, kõik, kes üle kaheksa`kümne vanad on Kei; võtab madjaka kätte, annab solle kere `peäle Juu; sai nüid otsa `piale Ksi; sa oled pää `pääle sadanu Trv; ega minagi es ole suu `pääle sadanu Ran; ku midägi seräst `asja om, siss `viskab mulle nõ̭na `pääle; ma teesi küll, aga mitte ei tule keele `pääle tu̬u̬ sõna; ütte `viisi ihub tõese `pääle ammast Nõo; siss jäi kate mõtte `pääle (kahevahele) tu asi Kam; `kitle pääle tarviss `anda Rõn; ma silmä pääle und es saaʔ Rõu

20. millestki alates Poisikesest `piale jäi teine `lömperist; Akkas `kaasas `kondama juba `kutsikast `piale IisR; `ampsest ajast `pεεle Ans; Lapsest `peale kohe `loodud töö inimene Pöi; `lambud akati jo `mihklipäst `peale `tapma Mar; valo akkas `jalgadest `peale Kul

II. prep 1. üle, rohkem kui ne pajo võsud õlid `pääle `kuuvve jala `pitkäd; ta on `pääle `viie`kümme juba Lüg; luo rehal on `piale kahe`kümne `pulga Jõh; Nisuvakk kaalub peele kolme puuda Kaa; tä `peale `aasta seal olnd juba Mar; seal oo vist `peale kolme veeriku odre Mär; mees oo jo `piale kahe`kümne `aasta surn Tõs; `piale kolme`kümne `lamma oli sui Aud; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus JõeK; oli `piale viiekümmet `aastat [vana] JJn; tema `maksis valla taĺlitajale ikke `piale saa˛a rubla Kad; si on iki täistüdruk, kes `piale kahe`kümne `aasta vana on Ksi; mõnele `kangale läks `piäle kahe`kümne `pasma KJn; `pääle neĺlä puuda olli jahu Krk; vi̬i̬ loimun suur ain - - ain pääle `põĺvi Ran; `pääle kate`kümne ma olli küll, ku me siiä selle tare teeḿe Nõo; sinnä˽saa pääle saa `aaśta joʔ Plv

2. kellelegi või millelegi lisaks vana`allil (hülgel) on üle kahesaja kilu - - `rasva `seljäs ja liha `piale `selle Jõe; Iest ora, `keskelt kerä, pihutäüs `pirgu `pääle `kauba = harakas Kuu; ma `keträsi ühü talbe nelikümmend `vihti `lõngu, talitus oli `peäle selle Vig; `piale peki on taigliha Kad; `pääle sinu ei ole mitte ütte, kes avitab Nõo; neli tuhat rubla ja kraam, mis mul oĺl, seo oĺl vi̬i̬l pääle kauba San

3. välja arvatud Peale lakkumise pole see mees midagi teind Pöi; Vasikõl visati kõ̭iḱ sisekund är˽pääle massa ja˽täü Rõu

4. pärast (ajaliselt) Kuu `aiga `pääle `tetrie kuherdamist tuleb peris keväjäne sue Kuu; `lombikesed ja vesi õjad on `pääle `vihma `õuves Lüg; tegima `müöblid ja - - `kõike, mis õli `tarvis, `kõike tegima `päälä `mõisatüöd Jõh; Peele paastumaarjabed veib juba löukest ootma akata Kaa; `pääle löunat akatakse `jälle `tööse Pha; `Peale lapse ta jähi `sõukseks viletsaks Pöi; nahklaṕp lennab `õhta `peale päeva `looja Muh; `sündis neli kuud `peale isa `surma Kul; `peale jõulut Tõnis läin siss isi Var; `Piäle `aigust mia mäletä enäm kedägid Khn; `piale jõulu `peeti `puĺmi PJg; `peale nuttu laps nuuksub Tor; Ti̬i̬b oma tükid läbi ja `pääle selle on inimene `jälle Hää; `alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kei; tema pani `piale pääva `luoja kardulest `võtma HJn; oraksed aĺlendavad `piale `vihma JMd; mina olin - - `loomadega väĺjas, kui enam ei old karjast, `peale `mihkli`pääva Kad; `piale matuste löönud ukse `lahti nagu `plaksti Pal; `piale `rehtesid `ańti kurgu loputist Äks; aand juttu `piale `jutluse temaga Ksi; ikke lähäb tükk `aega `piale teiste ~ `teisi Lai; mis me `piäle `lõune ette võtame KJn; si̬i̬ suvel ollive küll `pääle `jaani iluse kuuma ja kuiva ilma Hel; mõni `ütleb, et `pääle söögi piab inimene sada `sammu `kõńma Puh; `pääle `künmise `äestädäss Nõo; `kapsta ommavõ ka nüüd `arku löönüve - - pääle `vihma San; `pääle leivä teo nõstõdi vańn `külmä Rõu; ma tei `vihto nätäĺ `pääle jaani`päivä Räp; `pääle tu̬u̬ tuĺl vanami̬i̬ss Lut

III. adv 1. a. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks `kosti`pulgaga `lüüa vits `noule `peale Jõe; kattukse sarikad jo `pääle `pandud Hlj; ajab `pääle `jälle oboselle `kuorma Lüg; Sain rie `nurga `piale IisR; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna Khk; poisigesed tegavad käbast `laevasi ja panavad `paprist purjud `peele Mus; se repp on nörk, `sönna `pεεle ei tohi mette `astuda Kaa; tεma jähi laŋŋetõppe, sinised villid aade `peale Muh; pane `katla kaan `pεεle Emm; murispuud, kos `pεεle sarigad pannakse Phl; `tõmmasid paadile `purjud `peale Rid; kui see va neia pruuk oli, siis posiseti `aigele kohale `peale Mär; ennimalt ei olnd si `selda, nüid tegid sella `peäle Vig; Pane nüid `riiskad `peale, mud́u soe lähäb `väĺla Han; agu `alla, kivid `piäle, et `liivä `jõese ei ajas Tõs; Aa `tuõrilõ uus vjõts `piäle Khn; paned võid lebale `peale Aud; jää on koriste jäänu, ei või obust `pääle `aia Saa; Mehed `tõśtsid `lautas [sõnnikut] `piale Kei; kui seenad ülevel on, siis pannakse sarikad `peäle Juu; `viimaks lõid punased plekid `piale ja mädatipud `otsa (rõugetest) KuuK; Linad `lauti vette ja nótid `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; riistale piab vitsa `piale panema, laguneb ää Ann; akkasin jala ies tulema, pärast - - teśte isa võt́tis mu `piale VMr; mis sa tast nii pilgeni panid, nüid ei lähä kuaś `piale Sim; panen vett `piäle, siis `juuksed seesäväd; vi̬i̬l`meistriga `kistasse laadad, neiss `lüätse katus `piäle Kod; `kapsad `alla, siis liha ja tangud `pääle Pal; `kampson käis särgile `piale Lai; ahi on küdend, pane kriska `peale Plt; kirjad `oĺlid `piäle `aetud KJn; mitu-setu `ku̬u̬rmad savi vidasime `pääle Vil; tuult ei ole, `purje ei ole `pääle pant Hls; keväjelt ja sügüselt `aeti ülijaḱk `pääle Krk; länikule pannid `kandme `pääle, siss said tannikse Hel; kate eluga maja, tõene kõrd `pääle tettu Ran; kui jää murenep, siss ei tohi `pääle `minnä Puh; käblikul om kummitu pesä, `pääle om `samle `pantu; sul jala küĺmetävä, kata teḱk `jalgule `pääle Nõo; kaalpuu - - ku na lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ `pääle kah Ote; jõõlõ oĺl `ü̬ü̬ga õigeʔ paksu härmä `pääle tõmmanuʔ Kan; kui sainaʔ `valmi om, siss pandass paariʔ pääleʔ Krl; rońg `piatuss egan jaaman, alasi saat pääle, kost jaamast tahat Har; maa um jämme vihmaga˽koorigu pääle `võtnuʔ Rõu; päiv madalast paist, paist `õkva˽pääle; leh́tadraga˽käänd maal ilostõ tõõsõ poolõ pääle Vas; paksõl mõrrol ummõndass vitsaʔ `pääle Se || kellelegi otsa `sõitis ühele obusega `peale Mär; ärä ajagu `pääle, kae ette Plv b. võitjaks, valitsema Mina jäin `piale sõrm`kougus IisR; minu sõna peab ikka `peale `jääma Muh; minu `õigus jäi `piale VJg; ütelgu, mes tä tahab, miu sõna jääb ike `pääle Nõo

2. kinnitab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi tekkimist `poissil tuld `jälle siis `kange janu `pääle Kuu; uni tuleb `pääle, viab `kulmud `raskest Lüg; nutt tuleb `piale kohe, ei ole mitte kedagi IisR; `lange `aigus - - äkkiste `ihmiselle `tullo `pääle Vai; üsna irm tuleb `pεεle Khk; mul akkas uni `pεεle toppima Kär; tukk tuleb `peale Muh; mool akkas laŋŋe `aigus `peale tulema Rei; aas `tääle ühnä ermo `peale Mar; tuleb ale meel `peale Kul; neil käevad rambid `peale Vän; kirbud ammustasid ja uni ei tuld `peale Kei; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale Amb; mul käevad aegutesed `piale JMd; langetõbi, siis inime kukub maha, kui tal sie uog `piale tuleb VMr; ikk tule periss `pääle selle valuge; siul om - - nõnda kahju, et tulep `miulgi kahju `pääle Krk; süd́ä pööriskleb, tükib osse `pääle Ran; `tuĺli vahel serände jõvvetuss `pääle, et `viska `õkva vikat maha ja istu Nõo; meil tüḱk naar `pääle TMr; ku köhä om, siss tule läpätuss `pääle, eng jää `kinni Ote; süä om nii vallu täüś, et `õkva ikk tüḱiss pääleʔ Urv; tsõdsõl tuĺl sääne `haiguss pääle, et jäi jaluldaʔ Rõu

3. osutab rünnaku, kallaletungi, surve vms suunatust; osutab kellelegi või millelegi suunduvale mõjuavaldusele (osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele) Härg kippu `pääle `silmäd `pöürüllä Kuu; `allikad `pressivad `pääle, vesine maa Lüg; Liha nii `räidind, et `ammas `piale ei akka IisR; nuiaga minnasse obuste `pääle, mette inimeste `pääle; see oo ää `maandund, ader ep aka ka `pääle Khk; Ma pole teedand, et teite jääras peele tuleb Kaa; jõud akkab `peale küll Muh; Väsisi εε, äga ma ikka muljusi ise pεεle (kiiresti käimisest) Emm; taha nugagi `peale akata, kus siis `ammad akkavad Mar; kui vikat ia oli, akkas `piale, siis oli `niitmene paelu `kergem kui loo `võtmene Tõs; akkas neid taga `aama ja läks `piale Kad; kõhe tungib `piale `irmsast selle aśjaga MMg; ära reśsi `maoga `pääle (lehmale) Vil; om küll kuradi lońdu, ei lää lehmäl `pääle Krk; na tungive `sinna `pääle kõvaste, midägi `vaateme Hel; meie lätsime ommuku `pääle, õdagu tagasime ärä (rünnakust) Ran; serätsele võtata peni `pääle Nõo; ku es saa ajalt `pessä toda rükä, ku tõug `pääle `litse kõvaste, siss `panti küll kuhiligu kah Ote; sügise pane mina ka ommile `pääle, et `riśtku laits ärä Rõn; muide`rahva puĺl om `hirmsa kuri, tuĺl mullõ pääle Har; `väele es suńnita pääle, et sa piät niipaĺlo tegemä Plv; `naḱsime pääle minemä, siss lät́sivä pakku Räp || (ägedast, järsust ütlemisest) Põrutas kohe `piale: kohe tuli `ahju Amb; sinä koer kärätäd vi̬i̬l emäle `piäle Kod

4. osutab mingi aja, olukorra, sündmuse saabumisele; rõhutab millegi algusmomenti ei `joudand `päiva `valges `sinne, `õhta pime tuli `pääle VNg; riidaline äär `algab `kaugelt `peele Khk; Niid tuleb jälle see püme aeg peele Kaa; öö tuleb ju `peale Pöi; see `algas juba neĺländämäl `aastal `peäle Vig; maa`mõõtmine jääb pooleli, suur sõda tuleb `peale Mih; vihm tuli nii `järsku `piale, et ei suand pesugi ää korjata JMd; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla; ajame `kanga ülesse - - paneme `niide ja `suasse - - siis akkabki kudumine `piale JJn; ühel korraga akasid mõlemil (pruudi ja peigmehe) pu̬u̬l [pulmad] `piäle KJn; omme on tü̬ü̬päe, rüki`lõikus tuleb `pääle Vil; einätü̬ü̬ olli vi̬i̬l käsil, ku rüki `pääle tulli Hel; märdi `aigu iki nakass ku̬u̬l `pääle Ran; abivägi jõvvab `perrä, siss nakame `tü̬ü̬ga `pääle; `aastit om `paĺlu, `aasta litsuva `pääle; vaja `kartuld võtta, küĺm tuleb `pääle Nõo; sõ̭ss tuĺl tü̬ü̬h `käümine ja `mõisa `orjus jälle˽`pääle ja Plv; `kümnes ajastaig tuĺl `pääle Vas; Õtak tuĺl pääle, haud oĺl `kaivmadaʔ Räp

5. kellelegi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks isale `pandi nii suur rent `piale Hlj; kes `vapriku all `suitsetas, `sellele `pandi trahv `piale VNg; ja mis `neile kõik `peale (süüks) `pańdi Aud; Tal [on] `pääle `pantud väga pailu [tööd] Hää; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; are·st oĺli kohale `pääle `pantud Vil; noele (naistele) pandass noid `süide `pääle, et üits om kurjemb kui tõene Ran; ni̬i̬ surusiva selle aia tälle `pääle, ega ta esi es taha Rõn

6. lisaks, juurde; rohkem `kaua sie varakene ikke `vasta piab, kui uut `pääle ei saa Lüg; Isegi juba täis, ei enamb oleks `tohtind `piale võtta IisR; [Ta] oo seeaasta kövasti peele vettand (kaalu tõusust) Kaa; inimesed kasuvad `pεεle, üks põli teisele Pöi; uhame aga vett `peäle, siss tä (kali) seesäb eä mahe Vig; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; `mustlised ikki `ütlesid: peremees, pane `pääle kah Saa; nüid tuleb viel tordi ind `piale JJn; ua ja `erne supile `pańdi `tangu `piale Tür; [esimene laps] ei `saandki‿vel kahe `aastasest, siis tuli `jälle teine `piale VJg; kallasin `piima paĺlu `piale, et pudru sai nõrk Pal; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; ma vahedi obese ärä, sai viiskümmend `ru̬u̬ni `pääle; neli küünart ja üits `kortel `pääle Krk; üteldi küll et, alambit lastass `valla ja targembit tuleb `pääle (kooliõpetajatest) Ran; mõne es tahava rasvaga keedetu supile `piimä `pääle, et suṕp saap kate `maoline Nõo; liha, ku sa krammi ärä võtat, t‿om kadunu, piimägä om tõne asi, toda tulep `pääle, lehm tahab `nüssä Ote; temä olli saanu ka joba [viina], ja muku uput `pääle Rõn; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; viiśtõiśskümme piimä `lehmä oĺl, peenikene kari oĺl pääle Vas; tulõ mu mano, ma˽panõ `palka pääle Se

7. toidule, joogile lisana otsa kui mina õleksin lõukuer, siis `süöksin `mõisa `luomad puha `nahka, `saksad suupalast viel `pääle Lüg; Sa sööd kuivalt - - võta omiti natse piima `piale Han; õlut oli `peale rüübata Aud; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale Kei; meeste kurgud on ikke nii pisikesed, et peab röebet `peale olema Juu; teed `juues ei lähe jänu äe, võta `külma vett `piale Ann; õlut oli ikke pühade `aegu `juua `piale Tür; püśsi`rohtu `võeti `sisse jah - - vett `piale ja‿s läks `alla VMr; [söögiks oli] vahel koorega `kartulid ja kiissad - - ja apu piim `piale Lai; mia `mõtli, et si̬i̬ om vanatońt, nüid ta sü̬ü̬b rattild aena ärä ja siss sü̬ü̬b miu `pääle Nõo; mugu˽`hauksi `leibä ja˽`serpsi `ru̬u̬ga pääleʔ Rõu

8. külge särgi [tegi] ema juba `valmis, `käisid pole [veel] `pεεle `aetud Jäm; Öumpuud aavad juba öitsenupud peele Kaa; [rukkil] loob pea `peale juba Vll; mul oli konks `seinas, `sinna oli ia rät́ikud `piale `panna Kei; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse - - ja `panti `värdli `pääle Nõo

9. osutab olukorrale, kus kedagi märgatakse ootamatult `Juhtusin `piale, kui nied `piened `mampslid puid varastasivad IisR; tõene johub `pääle, lähäb `kaibab ja `ommegi asi ull Nõo

10. osutab ringiliikumise lõpetatusele või kogu ala läbi käimisele Arule oo niid rink peele tehtud, aga oosid pole mette leida olnd Kaa; aap küläle kõrra `pääle, siss tuleb kodu, om kõtt tühi (isasest kassist) Nõo

11. pealegi (nõustudes); muudkui `uitas `pääle ja kamandas, ei old tüömest `ühta VNg; `olgu `pääle, võtta siis Lüg; tie `pääle `louneni tüöd Vai; vana lakub `pεεle `körtsis Ans; maga sa `pεεle, ma lähe sööda sia ära Kär; Olga niid pεεle, kudas sa pole seda näind Kaa; laps nutab ja ekib `peale, äi jää vagusi Krj; Ma liha `peale, sa tule siis `järge Pöi; Mi‿sa pääle laterdad Rei; mine `peale, ma jεεn `välja `ootama Phl; va poisid libistavad `peale tüdrikude `ümber Mar; kirjutage aga veel peale edassi, `aega oo Mär; tee aga `peale `ühte `järge Kse; jooseb `piäle `sinnä `tänna Tõs; käperdab `peale, `tehtud saa kedagi PJg; las nad isi‿päle kakelda isi`keskis, mis se mede asi on Saa; kasta ja torsuta neid `lillesi `peale HMd; mine aga `peäle, kui sa tahad Juu; `laisklevad aga `piale Amb; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; Mõni mies konutab kõrsis `piale Sim; Kitse talus siad `ulkusivad `pääle Pal; kiub ja põeb `piäle oma jalaga KJn; kolm `päevä sadas, pihutass `pääle Trv; las ta jääp `pääle `mulle vanaduse `päiviss, si̬i̬ teḱk Puh; `tüt́rigukõnõ `erklõss pääleʔ Urv; mi‿sa alasi paugutat pääle taat kangast, tii muut kah Har; olõ õiʔ `hambit, sõ̭s pokõrdass pääle Vas; `sõitlõsõʔ pääle hobõsõgaʔ, lasõ õiʔ puhadakiʔ Se

12. (muud juhud) `Luikesi oli meres nii pailu, et mina‿s saa `öhti lugu `peale Pöi; Meri talub juba pεεle (merejää juba kannab) Emm; Ma pane ikka prillid `pääle, iga ma muidu näe Rei; `aigele tuleb õpetaja `piäle tuada (kohale kutsuda) Kod; Mesilinnu tahive ärä mińnä, me `laśsem vett, siss jäive `piale (paigale) Hls; es ole `lu̬u̬ta, et ta `pääle jäi (et ta elama jäi) Krk; mullõ tuńnist kuuś inemist pääle, kohe ma siss vi̬i̬l `päśsi; Koikkülä pu̬u̬l om mõ̭ni kotuss talusist nii lakõ, et ütte maia ei olõ sõda pääle (alles) jättünüʔ Har; hiir hopõn edimält sääne must, pääle (pärast) lätt är hiirust Lut

13. (ühendverbides) hammas hakkab peale saab jagu, tuleb toime (hrl eitusega) Sie `ristikivi on `ninda `raske, et kahe `veike `jõuga mehe `ammas `selle `piale ei akka; Sie on kaval pettis ja suli, `selle `piale ei akka `kellegi `ammas IisR; Mehed käisid `mõisaga kohut, siś `kohtu ammas akkas `pääle [mõisale] Hää; lõppu peale tegema 1. surmama `pussuga siis oli teht loppu `pääle `selle `hallile (hülgele) Kuu; see (koer) oli `kange `murdama - - `tehti löpp `peele Mus 2. ära lõpetama enamb meil ei ole midagi `rääkida, eks mei siis `tiema loppu `pääle VNg; peale ajama manguma; visalt veenma Poiss ajab `kõikse aeg `piale kui uni, muudku `osta aga tämale IisR; Nii `kangest ajas `pεεle, et ma `viimaks `vötsi Jäm; ajab `peale - - kui `mustlane Mär; `aeti ikke `piale, et riagi ja riagi Kad; `õkva une `viisi aab `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; timä ai pääle, et tu̬u̬˽tälle seebi kivvi Vas; peale hakkama 1. algama; alustama muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid `verkudelle - - [et] kust piad `pääle akkama parandama Jõe; akkasimma `pouku pesema, vara `ommigu kohe akkasimma `pääle VNg; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada Khk 2. tegema, ette võtma `Sõukse loomaga pole koa midagi `peale akata, kes ise ennast ää imeb (lehmast) Pöi; nende õnnetumatega põld küll `miśkid `piale akata VMr; nüid ei mõessa `kostki `piäle akada Kod; mis ma `pääle akka tage Krk; ilmatu suur talu, nüid olna ärä `laotedu kõ̭ik, nüid ei ole sääl midägi `pääle nakata Nõo 3. mõjuma, mõju, toimet avaldama `pannasse `suola [riidevärvile], et siis akkab üväst `pääle Lüg; suitsetati nendega `pöldusi - - teise inimese kuri silm ep aka `pεεle [siis] Jäm; peale käima 1. manguma; visalt veenma tuleb, siss käib ku `mustlane `pääle, iks anna ja anna Nõo; kõ̭ik käesivä `pääle, et - - ega sa esi ka enämb nu̬u̬ŕ ei ole ja nii sai mina mihele Rõn; ta käi ike `pääle, taht, et ma temä nõu `järgi pia tegeme Hel; üt́s poiss oĺl, tu̬u̬ käve ku hull pääle, et tulõ˽mullõ naasõss Rõu; ma - - nakka pääle `käümä, [et] massa mullõ arʔ Se 2. survet avaldama perele käisin kõvaste `piale (nõudsin töö tegemist), ei soand siss `keegi `armu Kos