[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
palutama palut|ama Trv T Urv Lei, -amma Har, -eme Hls Krk(-em) Hel San, -õmõ San Krl; palotama Võn Kan VId(-mma); `paltama Nõo Lut
1. a. tulega hävitama, hukkama; tules põleda laskma ärä kikke puid ärä paluta Trv; me palutem `okse Krk; sääl nurme nuka pääl palutedu nu̬u̬ Moosesse raamatud kõ̭ik ärä Ran; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; varass varastab, jääp vaǵa `saina, a tuli palutab `puhtass kõ̭iḱ; lubati kaits `ku̬u̬rmat agu `paltamise jaoss Nõo; ma näi, ku ta lei aia laṕpe `katski, nüid palutass minu `aida Ote; ütte`viisi palutõsivõ, ea‿s neil üttegi puupilbäst es olõ San; ma olõ kõ̭iḱ puu˽vällä˽palutanuʔ, piat `mõtsa minemäde ja˽puid raguma Har; ku minno puvvass vai palotadass tulõriida pääl, ma umma `usku ei˽muudaʔ Rõu; timä löüś, et laut nigu˽kiviunik, sannakõnõ `väikene `säĺga võttaʔ, śaal olõ õi˽midä palotaʔ Vas; leṕp om palotamesest pia niisama hää kui `kõivge Räp; ossaʔ palutõdi `välla Lei || suitsetama palut́ `piipu Trv; kas sa ka jo `piipu palutamma nakat Har b. maad tule abil põlluks ette valmistama vanast palutedi `sõ̭õ̭rdu, agu `raoti kõ̭ik lademede maha ja `lasti kujuda - - siss `panti veerest palama Nõo; tarviss sõõrd ärä palutada Kam; oĺl mõ̭ni kümme unikut rinnan, palutõdi kütüssiid Krl; noʔ ei˽saa˽kütüśsit palotaʔ, no umma˽maiu man looma `laosõʔ Rõu
2. valgustamiseks või soojendamiseks põleda laskma kodun olli pirru, mis paludide Krk; siin saman Keŕkmäe otsan palutedi jaanituld; pühäbä es tohi `pääle kellä viie enämb kooli tuld palutada, pidi lambi ärä kistutama Nõo; vai siss vanast `laḿpi oĺl, vanast oĺliva pirru, palotõdi `pirde Võn; jaanituld tet́ti jah, palotõdi jah jaanituld Se
3. kuumutamisega töötlema või valmistama kolmkümmend tuhat [telliskivi] lännä `ahju, kui neid nakati palutama Ran; lubikivedest tetti lubiahjule võlli `sisse, siss `panti lubikivi `võĺle `pääle, palutedi `lupja Nõo; roosasit [kartuleid] viinass es palutada, noid `sü̬ü̬di Kam; kas miʔ no˽piirätust palutaʔ saa; vanast palutõdi enäm `viina, ku no˽palutõdass, siss oĺli egan `mõisan viinavaprik Har; esä teḱk lubja aho, palot́ `lupja Rõu; mis tulõ läbi oĺl ärʔ palotõt, tu̬u̬ oĺl periss `õigõ savikivi, mis palotamadaʔ, tu̬u̬ oĺl saviplöńn Plv; hüt́si nimä˽palodi ja möiʔ Vas; `viina palotõdass `sukrigaʔ Se || röstima tsikuŕ om si̬i̬, midä kohvi uppele sekkä palutedess San; ma˽paludi kohvi Urv
4. väga kuumana või tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama; kõrvetama ma paluti keele ärä Trv; ahi om kuum alle, las `jahtude vi̬i̬l, levä paluts ärä puha Hls; ku käe ärä palutit, siss võtit `peoga `su̬u̬la, pannit `pääle - - katte valu ärä; ma `üt́li küll, ärä paremb mińegi nõna palutama, ega tost midägi `väĺlä ei tule, läits iki - - ja palutki nõna ärä piltl Ran; paast võtat [sööki], siss nigu tuld võtat, igeme palutab ärä; kui konnakuduga mõset, siss ei palutana päiv nägu ärä Nõo; päiv om jo nii pallav, ta palutass su ärä enne, kui sina sinnä manu saat Ote; ma˽paludi hommugult suu pudruga välläʔ, noʔ om viĺli üless tõmmanu Har; Kuuma `vi̬i̬ga paludi är˽mõ̭nikõrd jalaʔ Rõu; äḱki haarat, suu palotat vns Plv; olõss tä keelega `maitsnu˽tu̬u̬d seebikivvi, siss palotanu˽keele inne Vas; jovva ai liikuta hińnäst, päiv ka palotass ni kõvastõ Se; ala palutu `sõ̭ŕmi Lei
5. tulise esemega kaunistusi tegema `ku̬u̬tslioraga palutõdi anuma peräle nimi `sisse ja anuma kaasilõ ilumulgukõisi pääle Har
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|