[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

palama1 palama, (ta) pala|b, -p M(-me) T(-me San), palass V(-mõ Krl), `palla Vai

1. leegitsema; tules hävima või kahjustuma suur `rapjo `unniko, `tarvis `panna palama Vai; välk lei maja palama Trv; nüüd om puu kuiva, palave kui lõgin Hls; vaat, ka ahi är palanu‿o Krk; ärä sa putu tuld, siss palad esi ja lääb maja ka palama Ran; mul puu paa all palava nõnda ku üits mürin Puh; pedäjäpuu om tõrvane, palap nii sama, ei pragise Nõo; irmuss aig `oĺle, kõ̭iḱ jo `paĺli Võn; siss `palliva nu mättä kõege akkega ärä Ote; tuli palass nigu `prõksõlõss inne Kan; palass ku `mustlanõ `põrgun (intensiivselt) Urv; hiuss oĺl kõ̭iḱ pruumiss palanuʔ Krl; ega üt́s puu üt́sindä tulõn ei˽palaʔ (riidlemiseks on vaja kaht) Har; mu elo um nigu tuli `tu̬u̬rahn puuhn, ei˽kistu, ei˽pala˽kah Rõu; suu um kuiv, panõ vai palama Plv; seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas; taal ossaga puul olõ õiʔ väḱe palla˽kah Räp; ku kõvastõ palass, siss pill pisermit Se; patadsõʔ palasõʔ `põrgu tulõh Lut; sisse põlema põlevasse hoonesse jääma, tulekahjus hukkuma miu poja kaits katsikut `poiga `palliva `sisse Nõo; kait́s illust obõśt `paĺli `sisse San; kraaḿ `paĺli kõ̭iḱ `sisse Har b. suitsetamisel hõõguma sie tubaka `palla üväst Vai; panem piip palame Krk; varrest nud́suti - - siss tuli läits piibun palama Nõo; ma˽panõ kah piibu palama Har; piip palass Se

2. helendama, valgust andma mes sa sääl pimmen ti̬i̬d, lase tuli palama Puh; kui olliva serätse suure pühä, siss vü̬ü̬l`möĺdre pańd `keŕkun `küindlit palama; pannime tat́tnõ̭na palama ja teeme tü̬ü̬d; vanast palasiva `Tartu liinan kaasi tule, kaasi laterna olli uulitside pääl ülevän Nõo; Kistuda˽tuli äräʔ, mis ta ilma`aigu palass Har; läüdä˽küünäĺ palama Vas; `kündleʔ `näütäss palama Lut || (virmalistest) põhi palass Räp

3. käärides kuumaks minema eina `lääve kuhjan palame Hls; vahel einä kuhi om niistest peräst kuumass lännu, kuhi palass Krk; kui ligedäd aenad kuhjan, siss läits palama Ran; haina koppusõʔ, läävä˽palama Se

4. a. kõrbema puder om paapõhjan palama lännu Nõo; ku ahi kõva `johtu, siss oĺliva leevä päält palanu Võn; nii suuŕ tuli, putr kõ̭iḱ paa `põhja palanuʔ Krl; õdagu ma võt́i iks kardoka ah́ost ärʔ, muido os ar˽palanuʔ Rõu; leib om ärʔ palanuʔ - - ahi oĺl `väega kuum Räp; pudõr om `perrä palanuʔ (põhja kõrbenud) Se b. tugevasti päevituma Mi `mõśki suud konna`lääga, siss nägu ei˽pala suvõl pääväga äräʔ Har; ta‿m nigu `neegri ärʔ palanu Plv; suu är palanu päävägäʔ Se c. pleekima mi‿sa taast `hammõst päävä kätte palama jätät Har

5. piltl a. teravalt janutama ki̬i̬ĺ periss palass suhun `kange januge Krk; ma võta üte lõmbsu vett, mul südä palass Nõo; ma olõ külh vett `lõpmalda joonu˽`sisse, aga süä õks palass Har; süä palass, taht kõ̭gõ `külmä vett Vas b. ägestuma, vihastama ega Miinäle toda ütelda ei tohi, et täl `u̬u̬lmada poig, Miinä lähäb nigu palama jälle; ku ta nägi, et naene Arriga kõnel, siss läits palama nigu üits kadajapuhmass Nõo; üte sõna `pääle kui palama lätt Räp c. kirglikult, innuga tegutsema vms kes `seande eläve vaimuge, si̬i̬ eläs ja palas, ei seisa oma naha seen mitte Trv; miu esäemä `olli nigu üits tule säde, temä nigu eläss ja palass Nõo