[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

karu|äke
1. umbes 10 cm jämedustest okslikest lõhestatud kuusepakkudest äke, pakkude oksatüükad täitsid äkkepulkade aset minä ise `äästasin karu ägega. `metsäst `lasti suur kuusk maha, `kuuse puu lõhuti `lõhki ja `pandi kokko. `õksa `õtsad `tehti teräväst ja `kiskus maad `lõhki küll Lüg; karu äkkega `ääseti `einamal, kisuti `sammel `lõhki, siis akkab `jälle `rohto `kasvatamma Jõh; karu äke, `tehtud õige vanast `kuivand kuuse ladvadest Amb; õksikline kuuse puu `toodi kodu, kos `tihked õksad küĺles, siis lõhuti pakud. siis `tehti paeo vitsast luua võru `moodi, `pańdi pakk `piale, `löödi võru tikkudega vahele, siis `pańdi teine pakk. `rauda ei õld mitte üks jupp. ma õlen ise kua karu äkkeid tehnud; `tehti `uusi `maasi, purustati kõik karu äkkega ära Trm; karuäess minä nägin. õli `kõrge nagu süägilaud. pand obese taha, lagunes ärä. õlid vede siden linaleon; karuäkked `tu̬u̬di kodo seĺjäli, pinnud ülesi `pu̬u̬le; karu äkkitegä äessite Kod Vrd karuägel
2. hobureha rukkikõrre riisumiseksMar Lih riisuti ruki kõrs põllal ää, `pańdi obuse taha paras puu latv, ladva ots `joosis taga, köidega ja aestega oli obuse taga. see oli karu äke Lih
kleistong pl kleisstongid pakkudest ring, mis ümbritseb alumist veskikivi“Var
kordne `kordne Nai Jõe; `kor(d)ne g `kortse Sa Hi L K Lai, `kordse Rid Hää Hag Juu Ksi; `kor(d) Khn; `kor|ne g -se Muh; `kõrd|ne g -se I(`kõrne; g `kõr(t)se Kod) T(- g -sõ Ran); `kõrdne Trv, g `kõrtse Hls; `kõrdnõ Plv (sag liitsõnades)
1. teat arv kordi esinev või suurem kolme `kordne `keimine, piaks ühe korraga läbi `saama, siis oleks εε olad Khk; ea mua kannab saja`kortse viĺja VJg; maksad kolme `kõrse inna Kod; `mitme `kõrdne `käümine Hls
2. kõrvuti või ülestikku kordadest koosnev; kihiline; keeline nee kaevigud olid keik neĺja viie `kortsete `palkidega laed `tehtud Ans; `mitme `kordne see vatuga tall sul on Khk; noka kusid o kolme `korsed, misega lesta`noota `väetse Muh; `mütme `korne jää Rei; kolmekordist `lõnga sai vahel `kampsunis `tehtud Aud; kolme `kortsest viel `tehti, vat sie oli kõva niie niit VMr; kõrd ~ `kõrdne katus („pikkadest pakkudest katus kirikul“); puale `uassane poośike, sada`kõrne kasuk seĺjän = kapsapea Kod; kahe või kolme `korne riie Lai; `saapa `nõelumeseks oli kolme `korne niit́ Plt; ummeldass `mitma`kõrdne rõivass Puh; abar om kolme `kõrdne võrk Ote
3. korruseline kolme `kortsed majad Khk; `Linnas oo pailu `mitme`kortsid majasid Han; aga sial koolimaeas oli mitu tuhat meest koos ja kolme `kortsed narid Plt; minä ei ole näind viie`kortsed maja KJn; magamese ase `oĺli kolme `kordne Vil; `veśke om kolme `kõrdne Ran; täl `olli kaits `mitma `kõrdset maja liinan Nõo
Vrd kordane, korrane, kõrdene, kõrdine
kõrd|katus „pikkadest pakkudest katus kirikul“ kõrdkatus one Kodavere kerikul, mujal en tiädä, kolme jala `pitkused pakud Kod
liik1 liik g liig|i S spor L, Ris Juu JMd Koe Iis Trm Kod Plt KJn Trv Ran Har, -u Hää Hls Krk Hel, `liigi Kuu Lüg Vai/n `liiki/; n, g `liiki VNg
1. sort, tõug, laad `kierekala - - nied on `jälle üks liik kalu, niisama kui vimb Kuu; sie õli tehnd `sinne tua `õtsa `niisikese `metsä, et iga puu `liiki õli üks Lüg; ne olid sedised `ullu `liiki inimesed; ikka oli kiri [suka] pael, ega üks oma koha pεεl, omas `liikis (mustrist) Jäm; `ounbid oo ju nenda `mütmed `setmed `liiki Khk; mardipääva `öhtal käisid mardid, änam ikka noorem liik kut vanad Krj; See on `meite `eese vana kirju liik veel, oli ea lehm; On üks loĺl `kange liik (riiakatest inimestest) Pöi; teene tume liik `teises `külges, taga ja eess jälle `valge liik (tanumustrist) Muh; iga kala liigil keivad vahe ajad, [et] kaob ära Rid; see põle teiste `moodi `ühti, see oo na ise `liiki Kse; metut `liiki asjad, metut `seltsi Tõs; meil oli siis ikke juba uut `liiki tuba Ris; ei seda `liiki riiet ma osta JMd; mis `liiki sõjavägi sial liigub Koe; piänike põrsas, peekoni `liiki; minä en tiä, kos `liiki si̬i̬ ämm õli, näil ike suguvõsa es õle Kod; linna`rahva `liiki - - on enam paremas liigis Plt
2. jagu, salk; parv, kari `lähväd `kahte `liiki, tüdrikud `siie, `poisid `sinne Lüg; jälle on kuresid minemas, täna on paar `liiki juba läind Jäm; `lambad `oidvad `ühte `liiki Khk; Kohes te nüd seikse liigiga lähete Kaa; Sii olid tihed külad, sii käis vahest `liiki kaks kolm [nääripoisse] Pöi; kolm `liiki oli neid nooda mehi Rid; siis akati `laulma, teina liik [pulmalisi] seest ja teina liik ukse takka Ris; mõned asjad sedasi kahes `liikis Juu; [ta] eedäb juadikite `liiki, ei sua enäm üvä `aśja Kod; meil lää vaist kolm `liiku `sanna `vihtme; nüid oo na esi `liiku löönu, üten liigun Krk; kui `rohkemb om neid `sänklejit, siss om katte `liiki `eitnuva Ran
3. jada, rida a. komplekt mõrdu, mõrrajada Kolm `mõrda oli koos, see oli siis kolme sabaga mõrd ehk üks mõrra liik Pöi; kolme liigi vaiad `ollid `välja võtta; meil `olli mullu masu koa kaks `liiki `mõrdu sihes, aga kalu saime palju `rohkem kut nüid kolme liigiga Muh; neli `mõrda koos, se on sis üks liik `mõrda, kummagil `otsas kaks Mar; Mjõtu `liiki `mõrdu siss, aga suamist põlõ kedägi Khn Vrd liit4 b. pakkude rida [äketel on] `kolme `liiki pakud, üks liik `keskel, kaks `liiki teine `teisses `otsas Khk; [äkke] `liikide vahel oli öö Kär; Kus `kange köva moa oli, et `samba ots kövast moha jähi, säel `tehti [tuuliku jalg] öhe liigi roampakkudega Pöi
4. kord, puhk, järk oli mitu `liiki teda `vaatamas käind Jäm; pööra param kodu tagasi, ole natuse `aega kodu, mine uue liigiga Khk; ma köesi kaks `liiki seal Muh; kui minä õma `liiki kodo õlen, teen kõik ärä Kod; ma ole kait́s `liiku `lat́si kasvaten (enda ja poja lapsed) Hel || munemiskord Mõni (kana) muneb kolmkümmend muna ühes `liikus - - si̬i̬ on sordi `järgi Hää; part́s ei lää edimese liiguge `audume Hls; kana om üte liigu är munenu, nüid akkass `loḱsme Krk Vrd liit3

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur