[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

pahr pahr g pahr|u San V(n pahõr Räp Se, parh Har), -a Rõu; n, g pahru Hel Ran Kam Ote Rõn San VLä; parh g parha Har kult mis `lõikamõdõ om, tu̬u̬ om kuĺt vai pahru San; meil ka iks innembi oĺl pahr Kan; `unkri om tu̬u̬, kes t́akkõ `lõikass, `pahrõ `lõikass Urv; `väega kuri parh, tu̬u̬ `puŕri ku˽`kiäki lät́s manu; t́sial om pahru hädä (innaajast) Har; iḿmisega˽tulõ pahralõ minnäʔ Rõu; tuĺli `pahru `lõikama, kas väits terräv um Plv; pahru liha pauk õ̭nnõ, ku˽küdsät ja `haisass Vas; ku `tütrik söögi pangiga `sulgo lät́s, sõss vana pahr tuĺl tallõ `röhkeh `vasta Räp; `pahru või ei är tappa, kusi kõõ lätt är lihha pit́ih, `haisma nakass liha Lut