[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

meele|paha pahameel, nördimustunne oli seda `mielepaha `mulle `tarvis Hlj; Kus muldene lumi, sεεl muistene meelepaha (ka pahandused ununevad) Emm; tieb miele pahaga (vastumeelt), nüid on vihane, ei reagi kedagi HJn; oora laps - - seda `üeldi vaest südametäiega või meelepahaga Ksi; ku‿sa iki ütte `asja kurjaga ehk meelepahaga `ütlet, siss tuleb su sõna `jäŕgi küll Ran; poig ei ole seeni maani vi̬i̬l naist `võtnu - - seo tege mulle `veidike nigu meelepaha San Vrd meele|pahandus

ninatus ninatus g -e Hlj VJg

1. pahameel ei ole tema `mulle `kirjutand, tia kas on midagi ninatust vai Hlj

2. karu taśsitud `lauta, kui ninatus oli, kas on `luamadel midagi viga, paha silm üle käind VJg