[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kauss1 kauss (-śs) üld/`kaussi Vai/, g kausi (-ao-, -aa-, -ou-) eP eL, g `kausi R(`kaussi Kuu)
1. anum; toidunõu `tõstetasse `suure `kausi `sisse Lüg; `kausist `rüübäti `piimä `pääle Vai; pane see marja mädi kausi `sisse Khk; lastel olid pisissed kausid ning vanad söid ühest `vaanast Kär; nii `kange tuul, et viib kala kausist ära, mis sa merest kala loodad Mus; `väikesed, ümmargused ja sügavad oo kausid, suur‿o aage Muh; suur oli leeme jaoks, vähiksed olid kalade jaoks - - üks suur kauss `toodi lauale ja kõik sõid ühöst kausist Mar; kauss oo `vaega, põle täis `ühti; vabrikus vaavatakse `kaussa Mär; `ostis uie kausi Tõs; Kaosiss `räimi küll viel Khn; pahlast `tehti vanaste `kaussisi Nis; suurem võim oli püt́tide kääs, `kaussa oli vähe Ann; `enne olid niisukesed niine puu kausid VMr; nüid `ütleväd kauśs. vanad naesed `ütlesid anna si̬i̬ puukapp `seie, kui kivikaasid akasid tulema, akasid `kutsma kaasid Kod; vanal aeal olid puu kausid, ühest tükist `tehtud; lõhmussepust kausid olid kole `kerged Lai; suure kausi olli reiut enämpest üteldi pärnä kausi oleved Hls; nüid `süüdäss taldrigust, ennembide ike `kausse sehest; mia toda‿s näe, et ummike sehest sü̬ü̬di, miu `aigu olliva joba savi kaosi Puh; ma‿les ossendanu kooluss `endä, ku rot́t miu koorekaosin ollu; setu tu̬u̬b `kaussõ, mia anni setule `ulka räbälit ja sai `pallald üte `kaosi Nõo; kaosist egä üts võt́te `käega vorstijupi, `kaśte rasva sisse ja `seie Võn; savi kausiʔ tetäss Setumaal San; Ku˽kauśs väĺlä sai puhastõdus sõss kraabiti timä vi̬i̬l sisest pu̬u̬lt ja˽väläst puult klaasitüküga üle, nii et timä sai hüä ja˽sille Rõu; ea˽siss vanast `kaussi olõki‿ss, süüḱ `pańti länikohe, säält hiideti `laatkahe, `laatkaʔ oĺli˽lavvust tettüʔ Vas; meil iks paĺlo kauśs ei üteldägiʔ iks liud Räp || ristimisnõu aga nüid oo jo kahe kolme `aastased ja `aastased, et akkab ise `silmi pesema `kaussis kui ristitasse Mar || korjandusanum kirikus no ommaʔ kausiʔ kerigu lapi pääl Har
2. kausikujuline ese või moodustis a. hauskar meitel on se paadi kauss, vesedaks vesi `välja Käi b. tõru või pähkli tupp türu kauss Kaa c. (tee)lohk, nõgu kus viidass [regi], sial kauss Lai

kurn3 kurn Tõs, g kurni Hi Mar Han JõeK JMd Trm Plt, `kurni Kuu Hlj Lüg; kuŕn Vän Kõp, g kurni Sa Muh Mär Kse Har Tõs PJg Vil Puh, kuŕni Khn Tor Ris Juu VJg KJn SJn Har; p kurni Krl
1. kurnimäng; puust kera, ketas `kurni `viskama Kuu; `poisid `mängivad `kurni Lüg; `kurni `eitma Jäm; kuŕn on ümmargune puust `tehtud, mida‿s veereta saab Khk; puust kuŕn `tehti ja sellega vissati Muh; Kurn panta pöidla ja esimese sörme vahele, veteda oogu ja saadeda teiste poole Emm; puust kurni kaigastega `löödi, teine teinepoolt äärest Mar; täna oo paelu kurni `lööjaid Kse; Viira kõŕtsi `juures mängiti `kuŕni Tor; poisid `viskavad `kurni, loobivad ratast `müöda tied JõeK; üks pidi kuŕni ülesse panema, test visasid kuŕni maha KJn; Ku Juku kurni lüü, sõs Juhan koorikid süü Krl || u tennisemängust latsõ `kävve ega `päivi tsõ̭õ̭riplat́si pääle `kuŕni `lü̬ü̬mä, sääräne kopakõnõ oĺl, sinna tõnõ visaśs paĺli, tõnõ lei `tu̬u̬ga `vasta Har Vrd kuli5, kunn1
2. vurrkann puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla Pöi; see oli ikka önnelik, kinnel kurn kouem aja `jooksis; kes `keskel tantsib, nagu kurn `keskel Rei; kuŕn oĺ puu ratas, pulk `sisse ja, pios tõmmati `käima Vän; `seake ümarik muna, saba taga, saba pistetse, kuŕni saba puu `auku, paalast tõmmatse, ulvab aga Vil Vrd kuni1

maarja|kask `maarja- hajusalt R, Jäm Khk Kaa L Ris Kei Hag Kos/-oa-/ Amb JMd VJg/-ŕ-/ IisK TaPõ/`muaŕja- Kod/, muarja- Juu, maeru- Käi, maari-, `maari- Krk (mitmesugustest kaseliikidest) `Maarja`kaski on neh vähemb ku `teisi `kaski, [nad] on karejama `kuorega ja lehed o ka karejammad Kuu; `maarjakased on `kärniklase `kuorega Lüg; `maarja kaśk on rammusald `kasvand, köik punased riipsud on sääl sehes Khk; `maarjakaśk on isiäranes saĺmilene LNg; `maarja kaśk oo väga ilus `kirju Mär; `maarja kaśk, `pissed lehed, `sohksed nagu `treitud nuiad kasuvad `ümmer `rinki Tõs; `maarja kasest on `Maarja `võtnu keige esiti viha, kellega ta oma last olli vihelnu Saa; voki tegijad, nemad ikke `ot́sivad `maarja `kaskesi Ris; Mut́i Ants teind ennemuuśte muarjakase pahlast `piipusi Juu; ühed aru kased on `narmas `okstega, riputavad allap̀ole, teised `jälle mis kähäraks kasvavad ja nende ulgas `ongi siis `maarja kaśk ka Amb; `maarja kaśk on läbi kirju, `sitke puu IisK; `muaŕja kaśk kasvab su̬u̬ piäl, üks jäsarik seesäb alate, `ilman ei kasva, üvä `luuda tehä Kod; `maarja kask säänte ilus päält, kahar ja aralik Hls; maarikase kirivese, sellest saap ilu`aśju tetä, `seantse `juśtku `mustre pääl; `maari kase, neil om `lehti pääl punatsit täpiksit Krk Vrd maadri|kask, maarja|kõiv, maaser|kask

ohi ohi g ohja S Lä Hää Saa K Iis Lai M TLä Kam Rõn Krl Rõu Lei, `ohja Kuu IisR, oh́a LäLo Han Räp Lei Lut, oeha Vig Mih Pär Vän Tor SJn Vil; ohe g ohja Tõs Khn, oh́a PJg; õhi g õhja Iis Trm Kod, `õhja Lüg Jõh; uhi g uhja Ote San Urv Krl Har Se, uh́a Võn Rõu Plv Vas Se; n, g `ohja VNg Vai hrl pl

1. hobuse juhtimiseks kasutatav rakmerihm või -nöör `oian `ohjad `pingul VNg; eks `enne `mõisas õld jo pali `õhjaid, igä `paari jaust oma `õhjad Lüg; obu pannasse vahel ohja `otsa `sööma Khk; ohjad jooksevad, tee kεib `ringi = okk Mus; ma‿p leva `ohju, teab kus nee soand oo Vll; Sellel pole muud taris kut anna ohja ja läheb Pöi; obuse ohi oo moas Muh; Oidis ohjud easti kangel Emm; [härgadel] pole `ohje peal oln Phl; obuse ohjad tehasse takkudest ja lenadest Mar; pingutasin `ohju ja `ańtsin obule takka Mär; ohe läks obuse jala `alla Tõs; Sio obo `ohjõga värävä pośti `külge `kindi Khn; Peru obusega `sõites piavad iad tugevad oehad olema Tor; põllul oĺlid nahk ohjad, `sõites paalast ohjad Saa; köis tehäkse öhöksäst `keermest, ohjad tehäkse kuues `keermest Juu; Kirikus käima ohjad olid poolest saadik kootud, punased või pruunid, et uhkem oleks Jür; paneb `sõĺmi ohja `sisse JMd; ärjal `ohju ei ole Koe; riidest ohjad olid, rihmad otses ja `pandlad VMr; oia uast `õhjadest `kinni Iis; `õhjega lü̬ü̬b; õhjuss `tõmmab Kod; kõladega kuduti `ohje Ksi; ohjad olid nii pikad, et ree taha ulatas Lai; võta ohjad koa kätte KJn; latse kätte ei või `ohje `anda Trv; ohja möödeti lihasüllage, kuus `sülda ohja Krk; kui pidule vai `pulma `minti, olliva iki ilusamba ohja pääl Ran; `väega erk obene, nigu vähä `ohje liigutad, siss lähäb nigu `tulle Nõo; obene `pistse minemä, mugu oia `ohjest ja lase lennätä Rõn; Tü̬ü̬ uhjaʔ tetti kablast vai ostõti uhja nü̬ü̬r, sõidu uhja koeti villatsõst langast värvilidseʔ Urv; obõst ajadõ `uhjadõgõ Krl; laudah `pańti `ku̬u̬rma pääle ja lat́sile `ańti uh́a˽kätte ja nu̬u̬˽vei˽`mõtsa Plv; hopõń sõit, uh́a˽`saisvaʔ = latsõ häll Vas; vanast oĺliva linast tettü ja kanõpist oh́aʔ Räp; uhja haro `päśsi vallalõ Se

2. muu otstarbega nöör a. nöörid lõimelõngade jätkamiseks kanga lõpetamisel kangas on ohjol LNg; mo kangas on juba ohjel, nüid akkab ikke lõpp tulema Juu; muedu ei saa jo kuedagi lõpetada, aga siis paneme ohjule, nõnna et annab pikemaks Tür b. (vokil) okil ohjad pεεl, aead `pooli `ümber Khk; Voki kedruse kätaste pääl käivad voki `ohjad Rei; ohjad käevad `ümmer ratta ratas`tiiru Hää c. (hülgeraual) `ülgeraval‿o suured ohjad taga; ägal mihel‿o ohjad `ülgejääl Mus d. (purjel) paarusõ uh́aʔ Se

3. piltl (juhtpositsioonil olekut, kellegi talitsemist vms märkivates väljendites) Kel `tarkus pääs, sel `ohjad pihus Kuu; sie õless `ohjad oma kätte saand (võimukast naisest) Lüg; `Anna `ohjad `ullu kätte, `kierab `kuorma `kraavi IisR; peab ohjad oma kää, ta aeab köik `kordas Vll; Nüid on mehel ohjad peal, pole änam `minna kohegile Pöi; `Ohju ei või `lõngu `laska Han; käbe eit ei taha oma kääst `ohju ära `anda Kos; Nüid on mies ohjul, kui naise `tahtmist tieb Jür; Noored [mõisnikud] said aru, et tuleb ikke neil `orjadel `õhju natuke lõdvemale `laske Trm; si̬i̬ ei `kõlbu kohekil, ku sa ohja naise kätte annat Krk; kui mõni `kange naene võtab ohja oma kätte, siss om temä tu otsaline Ran; ilmahn elleh umma uh́aʔ mul hinnäst kińni˽pitäʔ (enesevalitsemisest) Rõu; ku naaśe kah olõt `võtnu, siss hoiaʔ oh́aʔ oman käen Räp; su `süämelle kaʔ õks vaja uhjaʔ pääle `pandaʔ, saʔ olõt karrõ `süämega Se

pahl2 pahl g pahla Kul Nis Kei Juu Iis, `pahla Lüg

1. pahk pahlast `tehti vanaste `kaussi Nis; pahl kasvab nagu kägär puu `külge, `neoke ilus viirolene Juu; sel kasel on pahl küljes Iis

2. muhk, paise, punn sie `lapsest akkas `kasvama `ninda `pahla (kasvaja) `muodi; `terve nädälä suur pahl õli `õtsas Lüg; seäse pahlad nii kiheleväd Juu

peal peal, pial, piäl hajusalt R SaId, Muh L K I, pääl R Krj Pha Rei Hää Saa Äks Vil eL, pεεl, peel Sa Hi, peäl Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. peal-, ülalpool, millegi pealispinnal või kohal, midagi katmas, varjamas `alli pojad on jää pial Jõe; `vihma pilv on kõhe pää pääl Lüg; magadaste ahju pεεl Jäm; vee `raandad olid kaju peel Khk; `Istus toas, pisike tüdruk oli põlve peal Pöi; `olli‿s elu peal ea magada Muh; surm on lisemal kut särk ihu pääl Rei; siin laua peal ei ole `ühtegi pudelid Kul; kaks inimest oli kuhja peäl ja üks `andis [heina] kätte Mär; pää kumab metsa peal Kse; lõsna piäl oo parred Var; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; katus on maja pial Nis; mõni kannab `särki `pükste peal Hag; Igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua pial, nii et riie `rünsub Amb; au kubu `kuivas ahju pial Ann; kaśt `õunu `seisis riiuli peal Tür; majad olid mua pial kohe, mõned `lahtised kivid olid aga all Koe; istub nii uolega pesa pial VMr; pruun kord vie pial Kad; elan niisama kui lind oksa pial Pal; inimene `lämbub ära, kui tal - - suu pial kedagi Ksi; `päiste piäl ei tohi tallata KJn; paneme `kińni kiik, mis siin laua pääl on Vil; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl Trv; põse sarna pääl üits `vistrik Ran; arak kädsätäb aia pääl, ei tiiä, mes `käsku jälle tu̬u̬b Puh; pöksi om täl serätse et paik paega pääl; kui Peedu pääl om nisukene aĺl, siss sääl joba satab Nõo; kõ̭gõ all oĺl hamõʔ, sõ̭ss `hammõ pääl oĺl pihtsäŕk Kan; vähjähaina kasusõ vii pääl Har; `maŕtkiid oĺl üt́skõrd paĺlo `kapsta `lehti pääl Rõu; kalariistaʔ oĺliʔ üleväl lae pääl; nigu tulistõ hüste pääl, ei kärsiʔ `kohke olõma Räp; ma sängü pääl `istõ Se || (kehaasendist:) mingi kehaosa on all ja sellele toetutakse ma ole nönda `aige, ma ole mitu nädalt külje pεεl maas olnd Kaa; kuer ka sitsub, kui ta kahe jala pial on Ann; ta‿i ole sängin, ta‿m vi̬i̬l ike `jalgu pääl (jalul) Nõo; tu̬u̬ makass sälä pääl Lei

2. osutab kohale või sündmusele, kus miski või keegi on või kus miski toimub nied on `terve `pääva läbi mere pial, kui vähegi `ilma Kuu; isa vilistäs siis `riiala verävä pääl ja ikke akkas tuul Lüg; `käisin `nelja talu pääl `karjas Jõh; sii nuki pεεl oleks εε elu küll Khk; küll külamehed `ihkusid `jootude pεεl Mus; pidude ja `näituse peal peab Muhu `riided üll olema; ää seisa `risti ukse peal Muh; Iiumaa pεεl olen mina `sündind Emm; nää mei mette änam sii maa pεεl Käi; paadid olid ju `öösi mere peal koa Rid; egä neid `kaarmuid maesemaa peäl ole, nee oo rabas Vig; jaanipää oli surnuaja pial teenistus Kse; Vanaemä - - see künn veel põllu piäl Var; `laate pial `köidi `jälle `müimas; ma ole kolm `pääva Kõpul `eksamite pial köin Tõs; pulmade pial tegin peent `leiba PJg; paesu peal ei saa kala üles ajada Vän; Kääsime `ü̬ü̬si pidu pääl Hää; `paarisrahvas pidi `altari pääl kõrvu olema, kui armulauale `võeti Saa; `istus laada ukse pial ja `juotis just sial `lehma Hag; kolmas põli sii koha pial Juu; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; Ku piasukesed `lendavad õue pial, tuleb `vihma Sim; `Peipsi piäl one suuremad `lained kui Virtsjärve piäl Kod; sial ti̬i̬ pial oli paelu löga Ksi; vanasti käisid kõik mööda küla, olid perede pial, `vaesed lapsed ja vanad inimest Pil; ti̬i̬ käänakide pääl on juhatused üleväl Vil; jooviku kasvave su̬u̬ pääl Trv; ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; me rahvass om põllu pääl; miä es ole pidude pääl `käijä, mul es ole `aiga Nõo; siin es ole muud ku Pühä jäŕv, mille pääl `sõita sai Ote; penipütsik kasvap aian ja ainamaade pääl Rõn; mis sa vahit läve pääl Krl; kala`veńläseʔ käveʔ mi `jäŕvi pääl ka `püüdmäh Rõu; mi˽piiri pääl om tu̬u̬ `Reoli su̬u̬ Vas; maja lät́s palama, `kohto pääl küsüti, et kost tuli tuĺl `vällä Räp; vaiv om elläʔ siih ilma pääl Se || teat kaugusel, teat vahemaa taga kahe tõist kilu`mietri pääl `käisimä `einämal Lüg; iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka Vai; siin `paergugi kiba veel nii paelu, et võid iga sammu peal kibi `peale `astuda Mih

3. a. osutab mingile tööle, tegevusele, ametile, millega keegi tegeleb olime `keulas `aerude pääl Hlj; ei `jaksand sene `ränga `ammedi pääl `olla Vai; Ta oli elu aja `sõukse liht töö peal, `saagis, `lõhkus puid ja tegi, mis sai Pöi; ma justkut koer ole vahi peal Muh; ma oli [sepa juures] suure `aamri‿päl Rid; tüdar oo tal Tapa raudtee pial Mär; tä‿o maade piäl, sai maade `piäle peremeheks Tõs; mies oli `veśki pial sial Raval JJn; vend ja - - õde, kõik olid `mõisade peal Pee; tämä õli obese väe piäl Kod; `kõŕtsnik oli kõŕtsi peal `aastate `viisi Äks; tuli soldatist `väĺla - - oli Pajusi mõisas `veśki pial Plt; oĺlin levä tegemise pääl Vil; mis tü̬ü̬ pääl ta sääl sõss om Krk; viis `aastat `oĺli kroonu pääl Ran; mu minijäss om nüid obeste tallin `varsu pääl; poig om `lõikuse pääl (kirurg) Nõo; tegi noid tsõõrikiid, tu̬u̬ `oĺlegi periss anumategemise pääl Ote; temä om koolin vanembide laste pääl Rõn; eńne naise `võtmist ma teenisi kolm pu̬u̬ĺ `aastet känksepä ammedi pääl San; mi tulõ`tõrjõ päälik om õnnõtuhe `surma saanu `autu pääl `sõitõn; tarõpoisi pedi ummi `śaksi `paśmadõ, tu̬u̬ pääl oĺl tarõpoiśs Har; noorõmb poig om `traktori pääl Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule `käisivad `seili`paatidega `Suomes, [olid] elu ja `surma pääl `väljas Hlj; ega `mustlased ei `oldki `ninda `viemise pääl VNg; Sene pääl kõhe `välläs, kust `miski saab varastata Jõh; Teiste inimeste `petmise peal ta `väljas oli Pöi; ta oo vedelemise peal, sis‿tal teha oo Mär; sui sai `ärgega `küntud, `talve oĺid ärjad änamasti seesu pial Kos; minu isa oli viina pial [väljas] VMr; aśja õiendamese pial väĺlas KJn; `oĺli kolm `päivä jõmmitamise pääl Ran; mõni `u̬u̬ramise pääl eläbegi Nõo; `üt́ski pühä es lähä mitte `mü̬ü̬dä, ku mina jahi pääl es käi TMr; ega˽tiä siss ei˽sü̬ü̬ʔ, ku jooma pääl om Vas

4. osutab millelegi, mille varal elatakse või mille abil midagi tehakse a. (seoses elamise, toimetulemisega) kie on üvä elo pääl - - [sellel] on lokk `lõuva all; muud ei õle - - `leivä ja `silgu pääl õlengi Lüg; Meite lehm on sääl sööma pεεl Jäm; sui nad (sead) olid rohu peal Vll; loomad `paĺla põhu peal, muud põle `anda kedagi Mär; luomad `kurtuvad ää sańdi einte peal Jür; kül‿ta aga teise kruami pial ubis `süia Kad; tänä õlen õma leevä piäl Kod; kalu sü̬ü̬b, kalade pääl tema (kaur) elab Äks; [on] suure palga piäl, saab suurt `palka KJn; levä pääl si̬i̬ `sü̬ü̬mine, midägi leib `vastu‿i lü̬ü̬ Krk; ei saa `kopkatki, eläb naese vaeva pääl Nõo; tol aal eeringide pääl elu `oĺli Rõn; ta eläss sääl tu̬u̬ perremihe pu̬u̬ĺ prii pääl (ilma tööd tegemata) Har; Süǵüsene vill oĺl kõ̭gõ paŕõmb, noorõ haańa pääl timä `kaśvi piḱk ja˽paks Rõu; Talvõĺ oĺliva˽laadah vi̬i̬ ja olõ pääl, jüvä `raasa es `näeväʔ Räp b. (iseseisvalt, omaette elamisest) `este `tienisin `vierast ja siis sain vähä `aiga oma pääl ela Hlj; tulin isa kodont `vällä, eläsin oma käe pääl Lüg; `teensin `võeraid peremid, nüid ma ole enese peal old tüki `aega Vig; `Suilesed suisel ajal `teenisid, talve `oĺlid oma pääl Hää; õlin pere leivas - - põld `miski muret, aga katsu oma kää pial Iis; ku ma sääl henne pääl oĺli, siss ta õks `tõiõ mullõ kah medägina söögipoolõst Har c. osutab riistale, esemele, vahendile Paramad uurid käivad kivide pεεl Emm; `kεεved `tehti voki peel Phl; jämedam lõng `tehti kedevarre peal Rid; Teĺlede pääl kujume; mängib ilusad lu̬u̬d leierkaśti pääl Hää; kõvasi peal teritaks Ris; nied (linad) tulid juo `ropsida ja siis viimaks arja pial sugeda KuuK; `pestakse lõngad äe, siis keri`laudade pial keritakse äe, siis käärpuude pial kääritakse üles Ann; seilapaelaga niied tehakse ruobi pial, aga sõĺm niied tehakse niie paku pial Kad; `varda‿päl tehässe siĺmäd ja siss akatse kuduma KJn; vesi vedas reiss-`saage, vi̬i̬ pääl na käisiv Pst; kehvä inimese ollim, näppe pääl `ti̬i̬ńdsim iki Krk; mia ai pöörä pääl vikatit teräväss Puh; vü̬ü̬ `koeti haŕgi pääl Plv

5. osutab mingile ajaühikule või ajalisele seosele `küündlä`päivä ajal `murreda `talve selg ja siis talv on `puole pääl Kuu; miu isä on jo `seitse`kümme `aasta pääl Vai; Ma ole oma tööga poole peel Jäm; ma ole `paergu `seitsmekümne viie peal Jaa; tä tuleb illa peal kodo Mar; tänase pääva peal pidi tulema; pää lähäb `looja kümme minutid ühüssa peal Mär; kell juba ühü peäl Juu; kahe pial akkavad nemad `lõunelle Tür; no mis on kolme`aastane laps, neĺlanda pial olin Koe; kell on juba `seitsme piäl Kod; ta om saa (saja) pääl Krk; selle pikä iä pääl om küll kõ̭kkõ saanu nättuss Rõn; Ma `eśki oĺli kuvvõtõiśs`kümne vanalt pääkoolih, mõ̭ni kuu vaest oĺli `säitsmetõiśs`kümne pääl Vas

6. osutab tegevusele või olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal ma ühe`kerra olin uppumise pääl Kuu; tahi `õnnetus `tulla, aga sie õli `karva pääl, läks viel minust `müödä Lüg; menoki pääl sain täda käde Vai; nii viimase pääl - - akkab `ümber minema, ära kiputa Pha; Seda äi saa ütelda, et nee (roherähnid) nõnda kadumise peal oleksid; See on nõnda kärisemise peal juba Pöi; odrad oo `loomese peal Lih; vanaemä oli suremese piäl Tõs; mis sa sest obuse sut́ikast ääm peksad, ing mineku pial Sim; lehm `leidmese piäl (kohe poegib) KJn; Viimatse veerandi pääl (katki minemas) ni̬i̬ `kinda Trv; ta om iki lõpetse pääl Krk; lobjak om sulamise pääl Ran; ińg om minegi pääl Krl; ta om joʔ perämitse otsa pääl, näüss, mis ta tuu, poja vai `tütre Har

7. osutab sellele, kellel või millel miski lasub, on kohustuseks vms pośti vädu oo koa tema peal Mär; mehed olid `aiged kua, sio piäl sie tüe oligi Khn; perenaene ei `tiandki `kanga kudumisest kedagi, kõik oli minu pial Hag; kel vilets obune, sel maeapidamine nõrk, obuste pial se suurem `raskus oli Lai; maja pääl oĺl paĺlu `võlgu kah Urv; kümme hobõst oĺl tińdi nooda pääl (vedasid tindinoota) Räp

8. osutab tegevusele, mille ajal midagi toimub jooksu pial annab seĺg `tunda JJn; lu̬u̬m `käimise pääl - - abib `viĺlä suhu Ran; oi `taivake, sa `tõmbat nüid obese joosu pääl `risti tõśtele ette Puh; ega ma es küsi, aga jutu pääl (rääkides) tuĺli ette, siss ta kõnel Nõo; hobõnõ ka mõ̭nikõrd sõidu pääl kumastuss Kan; `vargusõ pääl oĺl täl jalg `kat́ski lü̬ü̬d Vas

9. osutab laadile, viisile, kuidas miski toimub või on korraldatud või kuidas midagi tehakse mehed `rääkisid `iesti kielt, `suome `kiele pääl `kiegi pali ei `rääkindki; tüöd tulevad, tehässe uut `muodi, `uuvve `viisi pääl Lüg; Kaks peret olid öhe nime peal Pöi; paet‿o `ankru peal (ankrus) Muh; seda `üiti siis kaera keeks ehk Vigala keele peal apu rokk Vig; korra pial oli `karjas `köimene Aud; Ööbik ju küll iluśti laulab, `mitme`kümne ääle pääl Hää; mul olid `lammad - - oiu pial mõisa `juures Nis; `reńtisime linna kääst selle `veikse reńdimõesa ja pidasime seda reńdi pial Kos; tädil oli koht puoletera pial JJn; käḱki ja kiigu, mõlema pial `ööldi Pai; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; ahunvõrgu `koeti kas kolme vai nellä tolli pääl; enne tetti kolm `jalga müir paks, nüid tetäss katõ jala pääl Ran; ku om tulilinnu `vahtre otsan, siss na laolava `mitma keele pääl Puh; ma ehmati nii ärä - - `õkvalt kisendäsin kit́se ääle pääl periss KodT; `pańti sari üless ja tuulõ pääl siss puhastõdi Vas

10. väel kui oli palav - - `niitasimma `särgi pääl VNg; `pluusa pääl tegin tüöd Lüg; Kolm`kümmänd `kraadi õli `külmä, aga isand õli `pintsaki pääl Jõh; üks mies sukkade pääl `juoksis kolm `virsta IisR; Nee `vaesed põlesid küll puu `paljaks, särgi peal olid `välja saand Pöi; Sui `aegus vöib küll kleidi pääl `ringi `joosta Rei; naised, kui särgi päel olid, siis neil olid põlled koa ees Mar; einalisel oli õhuke kleit́ seĺjas ja vahel sai vihutud säŕgi pial Sim

11. (muud juhud) `seitse on `täieste [kuked], aga kaheksas on kahe pääl (ei saa veel aru, kas on kukk või kana) Lüg; tahab peeli piäl (peegli ees) `vahti KJn; mesi olna `võiga üte inna pääl (maksid ühepalju) Ran; ma ei saa tuulõ pääl (vastu tuult) olla, mul pand `hingamise kińniʔ Har; maa pääl (maa pärast) käveme kohut Se; kaŕuśs - - oĺl hämmlikõ, oĺl vihma pääl (käes) Lut

12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) nee tööd oo keik nii üksteise pεεl Khk; no pajata `väĺla, mis sul südame peal oo Mär; [kubjas] `ühte `enge oli sul kepiga kaela pial Tõs; Suur väsimus - - siis on ki̬i̬l veśti pääl Hää; eng keele perä pääl, iki om vähe Krk; midägi nigu pakitseb südäme pääl; esi ei viisi midägi tetä, siss tahab tõese `perse pääl `liugu `laske Ran; siin om üits `tüt́rik, tol om viis last - - kõneldass, et nüid jälle om `tu̬u̬mise pääl (on rase); tu̬u̬ minek om mul katõ kaalu pääl, ma‿i tiiä, kas ma lähä vai ei lähä Nõo; tu̬u̬ `valtass küll `süäme pääl, et kuiss timä nii paĺlo `vaiva latsõst saani nägi Räp

13. peale `onne pääl oli virutand viel sen `varre `tüŋŋegä [hülgele] Kuu; kes veel tansi pεεl tulid, siis oli nende taha asund Jäm; pani vihud `püsti parte peal Rid; `kaupa `tehti riiete pial PJg; mu süda on ta pääl täis Hää; läksin kaju pääl vett `tooma Saa; kreĺlid lükiti niidi peal Ris; sirbil olid tera pial veked näksid `löödud JJn; pikä aa pääl läit́s periss rassess; ta om magjass viina pääl Krk; lät́s `Tartu turu pääl `müümä Vas

14. pealt lehm `ehtib ära, kui sa tunni peal ei lüpsa Vll; nied päävad, mis mia olin, makseti kopika pial `väĺla Jür; mõedetud kohe naela peal Plt

II. adv 1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant all `purjed lasimme maha, enämb `purjed pääl pidä ei voind `paadil Kuu; nuor jää, ei `kanna pääl Lüg; tuva `seinä äärt `müödä oli `pitked `pengid `pandu, kus pääl `istuti Vai; pajal pole kaast pεεl Ans; poti sinine `seisi kaua pεεl Kär; särk oli ihu vastas, jökid ja `kampsun oli peel Mus; `ohju pöle pial olnd, jutad olid `ümber `sarvede Pha; `nüklik maa, seal peal ep saa öieti `käia mette Vll; Kann oli puust `tehtud, vitsad peal Pöi; võrgu `laossel‿o õnne märk peal Muh; regi oln toas ja tite ema oln titega pεεl Phl; kilupaadil oli kaks `purju pääl Rid; `lambal elos kudros vell peal, aga se oo ermus lühike Mar; püt́i sees apo piim, koor peal Kul; ennemuste olid mademed peäl jõel Vig; siis `antakse õlut ja `viina, kui saarikad juba peal oo Mär; `pahkrane kord põllul piäl Var; suur järsk mägi ja kaks või üks talu seal peal Mih; `Lehtel kolõ paelu lehe`täisi piäl Khn; peab töö `juures ikke öö peal olema, siis oo keha tugev Aud; `iatse kord on jõel juba pial Vän; Kõht kõva, et tapa või täi pääl ära Hää; maeal on juba katus pial Nis; ei kanna kevade oost peal, `pehme, keev moa Juu; paal oli kuaś pial Amb; ega ärjal `ohju pial ei ole Koe; kasukas seĺlas ja `mantel viel pial VMr; `lähker ümargune, pial pruńt Kad; meie kudima `atlass, siis on lõim piäl ja kude all Kod; `lookadel olid vanast kirjad pääl Äks; `seisval veel on maage pial Plt; tõhu `nahka oled ju näind küll, tore karb pial SJn; `silmel on kale pial Vil; kui märdipäevän jõel jää pääl, siss om ka maarjapäevän pääl Hel; tekki es ole olemaǹnegi - - naśtel olliva `undrikukese pääl, mestel säŕk vai `kaskakene Ran; kallass mäeküĺg - - ku `ku̬u̬rma pääl, lääb `õkva `ümbre; pot́t `kärbläisi täis, nigu kaas `oĺli `kärblästest pääl Nõo; suitsutaren ma‿i ole ollu, me majal `oĺli `koŕsna pääl Ote; `nimmeʔ ommaʔ pääl, all ommaʔ tuharõʔ; obõsil omma loogaʔ pääl Krl; vanast oĺl `mõŕsal pallai pääl, ku laulatõdi Har; nii veśsin sü̬ü̬ḱ, et sääl ei olõ˽mitte üt́s väe tolm pääl Rõu; nu̬u̬ŕ lumi om iäl pääl Vas || millegi kasvavaga kaetud kuuse mets on pial, taga on raba Lai; meie põllu maatükk siäl, `kangesti lepäd ja `siuksed `oĺlid piäl KJn; Eläväkunnu mäel om jäl˽suuŕ mõts pääl Vas; suurõ tuulõga õi piaʔ hakõl pää`vihkõ pääl Se

2. a. küljes sileril on `õiled pääl Lüg; sölusel oli pisine keel pεεl Khk; kaseväädist sang oli peel [puuämbril] Mus; ernestel ikka veel lestad pääl, millal nendest `lestadest `asja tuleb Krj; Sarapuul olid ammu juba pitkad urvad peal; Tuulingul tiivad `jälle peal noagu enne Pöi; õunad `kukvad `alla, taha peal `olla üht; meitel ollid jooma kapad koa, kõrvad peal ja Muh; linal nii vilets kiu pääl Rei; sellel jäkil põle kraed peal Kul; `Õmbu ladu `murdus ää, tänäve oli nda paelu `õuni piäl Khn; suka kot́t oli pisike lapilene kot́t, kaks `sanga oli peäl Juu; `Taskud olid ike kua, nurgaga `taskud ja nöep pial Amb; puu pangid oĺlid, sis oĺlid paalast sangad pääl Vil; nüśk olli lavvane, vang pääl Ote b. sees ouk jökil pεεl, taarist `kinni paigata Jäm; vahel `olled ühna kenad `valged võrgud, siis `olle palju `räimi peal Muh; löŋŋal kuurud pεεl Käi; äks om serände müir, kos lõõdsa suu pääl om Nõo c. ees Ööd otsad ajab `peele poistega, `päeva nägu peel just kui lidul Kaa; Prillid pääl Rei

3. kinnitab mingi olukorra, seisundi olemasolu `mootur `seisis nii`kaua, kui sõda oli pial Jõe; siis õli `viina ajamisel lõpp pääl Lüg; sellel on iga küll peel juba, mis see änam rabab Ans; pailu `völga peel Khk; Tööinimesel oo eluaja üks leil pεεl; Mis viga see oo, et mul ööseti uni peel äi seisa Kaa; Kael peal kut sööma seal Pöi; `öösel käis laŋŋe `aigus pääl Rei; ega sool pakki peal ole, `aega `minna küll Mär; Poiste koerustel ots pial Han; luupaene köib peal Mih; viha oog tal peal Tor; `ossa issakene, minu elu`päävadel lõpp pial JJn; `kangest kõva kari on pial, ei jää sugugi `aega üle Sim; `ulka `võlga oĺli pääl Vil; joba neĺläss `kümness üits pääl (vanusest) Krk; täl om ää tuiu pääl Ran; tõene saab `endä üle valitseda, ku täl tu̬u̬ iratsemise ädä pääl om, tõene ei saa Nõo; sälävalu oĺl ka nii, et `otsa pääl es olõʔ Plv; säitsmetõiss`kümnes `aaśtak oĺl pääl Se

4. (fraseoloogilistes väljendites) Tubilièrid `hoisid küläl `silmä pääl Kuu; Isa ei ole `silma pial `oidamas, `poisid `lähned `irmus kuerast IisR; `Küünlakuus, siis pole `kassidel änam aru peal Pöi; obesa riistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä nõnta, et es oole `otsa egä aru pääl Vil; tu laits om väegä vali, ei püsi pütin, ei mahu mat́ti - - oia `siĺmä pääl Ran

5. a. peale uni tikub ninda pεεl et Emm; põrssas liśtib moĺli ääres peal, söö `ahneste mette LNg; võtab aga jahvatada peal, seisä parem vakka Mar; `ilpsab peal külatänavit kada, töötegemesest põle juttugi Mih; sinu sõna jäägu pääl; Toiduasi `äśti kõva, ammas pääl ei akka Hää; köht on nönna täis, et pane vits peal Ris; Siul om ää `amba, jüräd‿päl neid `ernid Hls; mul uni `täämpe `ü̬ü̬se pääl es tule Krk; ta pohmutass pääl ilma `ambita Võn b. pealegi öpi aga pεεl, siis param elada; ole aga pεεl, `prεεgu mool `aega on Käi; tule aga peal, ei ma sind karda Mih; võta pial jalast siis ära Ris