[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

paha paha R eP hajusalt eL

I. adj 1. kehv, vilets a. (inimese seisunditest) sie laps tegeb `mulle `ühte `puhku paha mielt Hlj; ei õle parema `puole `luotagi, pahemast lähäb Lüg; Pia on paha, `tautab pikkali `pillada Jõh; siä oled alalde pahas tujus, et ole üvis tujus `millagi Vai; süda läigib sees, nenda paha Khk; kessel meel paha on, siis ta jugab nönda teist Krj; see oo nii pahas tojos et Muh; süda on paha, okse tikub `pεεle Käi; tegi seda paha meele ja kurja südamega Mär; ku mu mi̬i̬l saab pahas, siis läheb `jälle ära Mih; pisikesest piast oli pia põletik ja pia jähi pahaks (kohtlasest) Ris; kus sa tahad siis toimetada, kui teine poriseb ja on paha su üle HMd; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale, mis ta minust naerab Amb; nina `krimpsus, kui meel paha on Ksi; lapsel paha `olla KJn; nüid ma sai täädä ja miul om siis mi̬i̬l paha Krk; sa olet ku üts mõtslu̬u̬m kunagi, mõnikõrd paha meelege `ütlet Hel; kui mi̬i̬l paha, siss `oĺli tusane, es taha kõnelda ega midägi Ran b. (esemetest, ainetest vms) jämedamad terad `lähvad erili ja pahemad erili; ise päält `tuule ja lased paha (vastikut) `aisu Lüg; see oli seant paha puu Khk; minu piimal oli paham maitse Ris; Ei mina suand aru midagi, et supp paha oleks old Amb; ta lasi `aatret - - paha veri `jooksis `väĺla JJn; eenäd `oĺlid pahad ja `veiksed KJn || riknenud, roiskunud `süöma `kraami `lähtä pahast VNg; kui sa paha `veega pesid - - läin silmad `kat́ki HMd c. (nähtustest, olukordadest vms) sie on kõige pahem, et lehmast piab `ilma `jääma HJn; Mul oli `kangest paha koe Amb; alvad ilmad, pahad ti̬i̬d Kod

2. laiduväärt, halb; vääritu; kuri, õel rähn on niisugune paha lind Kuu; mõni ei `andand `süiä ka `tõisele, `üeldi ikke `selle `kõhta, et paha inimine Lüg; `Ütläb kole pahast Jõh; Laps `kasvas - - läks `ninda pahast et IisR; pahasi inimesi ikka teiste `ulkas Vll; Paha mees oma tegudega Pöi; paha siga, `mõnda viga, puhu kärss `kärnas ehk teese moa külman vns Muh; Paha tegu seisab koua `meeles Rei; kulli lend oo üks paha lend Mar; ta sai koa paha kõne `alla, ega tal küll süid ei olnd Hag; pahad lapsed, `trampisid purust keik Pal; `tiotamene on alb, ropem, pahem [kui laimamine] Lai; paha siga, paĺlu viga, ku ta `kuskil rahu ei ole Trv; si̬i̬ om paha viivitemine, mis tuleva `pääle jätät, mis `praegu kohuss tetä om Hel; Paha nägu, paha tegu Nõo; pahaks panema halvaks pidama, hukka mõistma; solvuma Ärä pane pahaks ega oda vihaks Kuu; pani pahast näi sano Vai; sool pole pahaks seda mette `panna, kui ma seda `soole `itle Khk; ää pang seda pahaks mette, et ma nönda `rääkisi Vll; Ma räägi soole tött suu sisse, veta eaks voi pane pahaks Rei; ta paneb pahaks, ei salli mo juttu ega tegu Mar; ää pange mette pahaks, ma teen `naĺla Mär; ära sa‿nd sest kedagi pahaks pane Hää; tema oli ise mõisas tiul käind ja pani pahaks `nüitseid inimesi, et aena virisevad ja `aiged Jür; ta paneb mu juttu pahaks JMd; ämm paneb mind pahast VJg; ärä pahass panna ega ümmer kõnelte Krk; är˽panguʔ pahass, et nii halvastõ `lät́se Räp; paha silm, sõna kaetav pilk või ütlus ei tahand inimestele `näitada, et paha silm `jälle näeb Jõe; mõni inimene on paha `silmaga - - kui `lauta meni `vahtimaie, siis nuor luom lõppes `välla kõhe Lüg; tal oli ika paha sõna, seda ika enne`muiste oli. sia põrssad ja niisukesed on väga õrnad niisukest sõna `kartma Hag; sul on paha silm - - sa oled nõid Koe

3. raske, ebamugav, tülikas; ebasoodus, mittesobiv mene `nuodale, `kaige pahemb oli viel, ei saand niisugusi `kinda, kaik olid `suured; sie on niisugune libane ja terävä `otsaga kivi, `sinne oli `oite paha `mennä Kuu; `milla nied pahad kuud `müödä `saavad Lüg; `talvel on paha `pessa Jõh; lina `siemeni vot on paha `lasta, lina `siemed on lipped Vai; `Kat́simõ, et paha engegä (hädavaevu) tulõma saemõ Khn; mineva `oasta olid pahad ilmad Kei; oksik puu on paha `lõhkuda Amb; siit on paha `minna, tied on liivased Kad; pahem kõrv eliseb, suab paha sõnumid kuulta Kod; põngastik, see on madal maa koht, paha `künda Plt; küll oĺl paha `sõita läbi liina Võn; `täämbä `väega külm ilm väläh, paha ilm väläh Vas; ku sau lätt maalõ, siss ilm saa pahalõ Se

4. pahem Ku `rõõvid `paikad, siss paned paiga paha poole (sissepoole) Hls; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parem- ja pahempidine silmus) kudade Krk

II. subst 1. kahju, kuri; pahandus, õnnetus; tüli Oli `kardetud `noidust vai neh, et pahad `pääle hakkavad, siis `etsitüd niisugune kivi Kuu; tänä `johtu suur paha, tüdär uppus mere Vai; Paha `puolest ma seda ei teind, `juhtus näed äpperdus IisR; vötab südame, kui teine teeb teisele paha Khk; nögene oo va vihane loom, teeb paha, körvetab `kangesti Mus; Seal on tükk paha `tehtud, suur ulk `vilja ää tambitud Pöi; ega ma paha pärast siis seda teind Mär; see `älvis sellest ära, ei leppin kokku, läks pahase Kse; mõni `ütleb vahest pahaga, korista oma koevad, kasi minema PJg; kuri võtab kuĺbist, paha paast vns Saa; meie ärra ei teind `meile paha kedagi Kos; `ütlen mehele paha tema naise `kohta JõeK; paha kuuled ike ennemisi Kod; ma `ütlen iä päräst, egä ma paha päräst `ütle KJn; maʔ piä sukka pahha Se; paha peal, peale, pealt (keelatud kohas käimisest) `luomad `läksivad paha `pääle VNg; `Juoksin ajasin `luomad paha pialt ära, ega nad suurt `vilja `tallada `jõudaned IisR; Poisid olid paha pεεl käind Jäm; loom immustab paha `pεεle Khk; oleks ta paha peal oln, siis oleks reagitud Muh; kohudatti obusid `eemale, `lähtvad paha `pεεle, ae käristiga ära Emm; ära sa mette lase `loomi paha `peale Mär; ära ti̬i̬ paha, ära sa lase paha pääl Hää; ma soan ema‿käst `peksa, ma `laśsin lehma paha `piale `minna Hag; Karjane `küinis vihma`varjus, `lammad kõik laiali paha pial Jür; ku obused `kuśkil paha pial olid, siis sai irmutada Pai; paha `peale ei tohi `minna Plt

2. pagan, kurat vana paha tie pääl pidi olema (eksiminekust) Kuu; näväd paha sõnu ajavad `väĺjä, siis kutsuvad paha Kod

3. roe, väljaheide mõne aava `piale tules `panna inimese paha, siss saas `terves PJg

III. adv väga kes śjood paha palavat joud süv́väʔ Se; `rautsebal oĺl paha hüä hobu; vanõmbal olõ‿s ütte `lastki, a noorõmbal oĺl paha paĺlo `latsi Lut; mäne paha hüä esänd um Kra