[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 3 artiklit

padi1 padi g padja (-d́-) S L hajusalt K, IPõ Kod M TLä Ote Rõn San Räp, `patja R, pad́a Hel San V; n, g padja (-d́-) Jä ViK Plt, `patja VNg Vai, pad́a Hää Krl Har

1. täitega kott hrl peaaluse pehmendamiseks neli `naela `sulgi läeb `patjasse, siis on suur padi Jõe; Ei ole `pehmemät `patja kui väsünd selg Kuu; `kaura `lipled õlid `patja sies, nied õlid `pehmed `ninda kui suled Lüg; sulu ehmestel `kistasse raad küljest εε ning pannasse padjade `sisse Khk; pea all on mütu padja Vll; `Mõisnikkudel olid `tõldas `istumise all padjad Pöi; pane padjale uus püir Muh; ma `aesi ikka einad `patja Käi; `pehmede `patje peal ea pekutada Rid; kui anesid `peeti, siis sai `suĺga `pat́jasi teha Mär; vanast oo mõned tidrekud kaera leblest ennastele `patju teind Mih; Nda kui piä pad́ja `piäle panõb, nda akkab juba norisõma Khn; suled oĺlid littu läint, siss on padi kõva Saa; padjade `otsa aeati [pitsid] Ris; mina ei soand enam kui kaks padja, kui mehele läksin HJn; libledest padja pia all Tür; mul on ikke viel pad́ja pia `alla `panna VMr; `pehme padja pial on ia magada Iis; edemält korjatud sudepurikid `pat́ja Kod; üks ani, neli nińä = padi KJn; ma pia `patjel `sulgi manu paneme - - `ende `patju suurepess tegeme Krk; õled `raoti peenikesess ja äste lühikesess, `aeti kotti, tu̬u̬ `olli padja i̬i̬st Ran; saani kastil `oĺli padi ja teḱk pääl, siss `oĺli pehme `istu Nõo; ku `patju vaja `oĺli, siss mõnel vanal inemisel `lasti `suĺgi kakku Ote; põhk om pehme kui padi San; mine sa˽ka `sulgi `kakma, ma˽taha sedä pat́a vaĺmis tetäʔ; taa om `rasvanõ inemine, taal om rasv kõtu pääl nigu pad́a Har; tädi oĺl pad́julõ rikaśs Rõu; meil ka innembi `peeti naid hannõ, taheti hani sulist `pat́ju tetäʔ Vas; padi `peŕse all, peŕseh ei `pit́sü ärʔ (suurest istmikust) Se

2. polster, padjand `Rangidel ei õld ka naha `raasugi, puu `ümber õlid `vaide `riide `patjad Lüg; Padi käis obuse selja peal, telkapuu all, et selga ära ei ööruks Kaa; telkad - - `enni vanaste olid sii obose padjad (sedelgast) Mar; rangi padi, viĺt on sehes Äks; mõni rangi padi litsab SJn; padi `olli külle pääl, ülevän olli arjuss (rangidest) Ran; märä `taośsit om vaja `praavi - - tahaʔ olõssi `vahtsit `pat́jo vaja Plv; Käsikaarsiʔ oĺliva˽kõõvo puust, kaaŕsel oĺl villaprahist padi all, pad́a pääl oĺl `vaśka nahk Räp

3. pl kimbud ujuma õppimiseks luha padja, ojomise padja Hls; luaʔ, noist tetäss pad́aʔ Kan

padi2 padi Vas Kra, g pad́a Se Lei Lut(pad́ja)

1. tihe padi rõõvass Vas; `väega pad́a loomagaʔ puu; imäl oli nii pad́aʔ `hiusõʔ, õt kaḿm lää‿s läbi Se; mõts om padi Lei; pääle `külbmese kaess, et padi ḱulb; mõnõl [lehmal] um padi hand ka kui luud Lut

2. paks, jäme mõ̭ntkõrra om `väega padi iä; padi inemine, last kand Se; tammõʔ ummaʔ `pat́ju `ku̬u̬riga; sääne inemine kua jo um kehälik - - padi Lut