[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

otsas `otsas Kuu(-ss) VNg IisR Vai eP(otsas), `õtsas Lüg Jõh hajusalt I(õtsas)

I. postp a. pealmisel pinnal, ülemise osa peal; otsmise osa küljes; millegi küljes (rippumas) vanames käis ise ka, kaks `kuera kää `otsas VNg; magas `kõrge `künka `õtsas Lüg; laps istub pölve `otsas; vädas `lauda paila `otsas `järge Khk; kakskümmend neli `aastad on see naine mo nime `otsas olnd (kandnud minu nime) Pha; `koldes koogu `otsas sai keedetud Vll; tamme `otsas kasuvad tõrud Pöi; mees oln ikka vagusi puu `otsas; `talve `olli kasukas ja vammus teeneteese `otsas Muh; `riided olid seina pεεl `naalde `otsas Käi; laps rõnna `otsas - - laps oo nii vähike alles Mar; jõhvikad `kasvavad rabas mätta `otsas Kul; naeste`rahval olid nisukesed pikad suurd mütsid - - pea `otsas `seisid õrnasti, liigutada ei `tohtind Mih; mis olid `väiksed vasikad, nied olid köie `otsas kodu siin Kei; `kampsuni varrukas nää läks kärinal kat́ti oksa `otsas; tat́tnina `otsas, sial sa pidid lugema Tür; edev inime vahib alati `piegli otsas VJg; toonekure pesa oli üleval puu otsas Äks; riagib `teisi taga, nii et keele otsas rakk Lai; silma otsas üldse mitte ma neid `juodiku ei `salli `silmä `otsass Kuu; nüid ep kannada üks teist silma `otsas änam Khk; `Sõukest inimest taha mitte silma `otsas näha Pöi; mina äi vöi sind silma `otsas kannata Käi; ma‿i või tend silma `otsaski näha Hää b. midagi omades, mingil järjel juba midu `aastad [elab] armu leva `otsas Khk; [on] ea elu `otsas - - äil päil Jaa; Leeme `otsas nad kasusid - - vahest oli tilk `piima `peale `panna Pöi; tema läks selle ilma rikkuse otsas laisast VMr

II. adv 1. a. lõpul, läbi minu ramu on `ninda `õtsas, et midagi ei `jaksa teha Lüg; Mis sa siin viel elad ehk oled, kui `tervis `ninda `otsas IisR; sulaisel on raha `otsas Vai; nädal `jälle juba `varsti `otsas Khk; Seike ömblus pidas siis ka veel vasta, kui saabas ammu juba otsas oli Kaa; Ta käis ju korra käpakil, jalad olid nii `otsas Pöi; saadedagu mihed kodu, söda jo `ammu `otsas Käi; einad nii otsas, et natoke `ründid oo veel laudi lae peal LNg; Jäks oo päris otsas Mar; `kontrahe aeg on `otsas, võis [teenija] `lahti `laska Aud; metsad ju nii `otsas Kei; Uni `otsas, muudkui maast `lahti Jür; süöd `otsas, ära `kustund Tür; mis vatsas, sie vaŕjul, mis otsas, sie ooleta Kad; kaks `kõrda `sü̬ü̬gi, leib otsas Äks b. tervislikult halvas seisundis, kurnatud Näust `õtsas nagu `surma vari Jõh; see on `suutumaks `otsas Ans; tä ikka juba nii `otsas, ep suuda `rääkidagid änam Khk; surm on lisemal kut särk, inimene on nii `otsas Käi; vana obune - - vana ja `otsas PJg; siis olen ma nii otsas kui jumal `oitku Äks c. (suremisest, hukkumisest) Vähä ajaga õli `terve kari `õtsas Jõh; Ju nüid mo käe kord on, teised nii vanad on siit kõik `otsas Pöi; need noored [tedred] ei saand `eńni `laulda, kui need vanad olid `otsas, vana läks kohe kallale Noa; nii kui tä kukn, nii tä jään, siis oli pillimiis `otsas Var; miu vanudused ka paelu juba `otsas SJn

2. küljes, peal vikkast akkab logisemma `õtsas Lüg; pääd `öüräsiväd vaid `otsas `suure `tantsuga ja `lustiga Vai; ega mool pole kahed kääd `otsas Jäm; kobra`lehtedel on suured rässid `otsas Khk; `marju nii pailu, suured tordid pöesaste `otsas Kaa; `käised olid ka `otsas [särgil] Pha; ma sai aru kõik, mool `olli ea pea `otsas Muh; Tooli jälg longub `otsas Rei; meesterahva särgi `käisel oo koa `värblid `otsas Mar; linal `rohkem õit põle, kui üks ainuke õis `otsas Kul; olid `kanged `valged kaltsod `ümmer säärte ja viisad olid `otsas Lih; põle `õiget agagi `otsas kaerdel Tõs; teene kala võtab `kiiska ja siis on teine kala ka `otsas Tor; lehe riśtipäe pidid puudel lehed otsas olema Saa; kui suurt `kuhja tehakse, siis oli kaks inimest `otsas Kei; kintspüksid ja muntstükid otsas Lai; soetoĺl, pikad nuiad otsas Plt

Vrd otses