[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ergam ergam g -a – põlev pabeross Alles poisike aga juba maa`ilma ergam suus Han
ergas ergas g `erksa Koe Trm Ksi Plt SJn, `erka HJn Äks Ksi Lai Plt; ergass g -e, `erksa Lai, `erka Pal; `ergas IisR, g -e VNg, `erka VNg Vai; `erk|as g -a Vai; `hergäs g `herksä Kuu; n, g `erksa Nõo Rõu Plv
1. erk, mitteloid a.  elav, vilgas; kärme; virge ma olen ergass, und enam ei ole Pal; tulega nad (vähid) ei ole nii `erkad, aga pääva `valges siis nad on `erkad Äks; mõni on `loodud kohe `erksa ~ erga vaimuga Lai; [hobune] `äśti ergas `sõitma SJn; [inimene] kikitäss, kui um väega `erksa, `kerge vai virk Rõu b.  tundlik, kergesti reageeriv; terane erk ehk `ergas obune näe igale `puole ja `kuule VNg; `ergas (terava kuulmisega) kuer IisR; koeral on väga `erkad kõrvad `kuulma HJn; mõni on `erka unega, ei tahagi magada Ksi c. Sie vana`aigane asi alade oli `oitegi `hergäs `nuorele ku vanale Kuu Vrd ergus2
2. ere, erk (värvus) riie on ära värvitud, on õige ergas kohe. sai ergas punane. on ergast `värvi Lai
jorgam `jorgam, müraja ja `jornaja, sehuke rahul ei ole, pahuri tükka teeb Aud
korgas1 korgas g `korka Khn Vän Tor Pil SJn kaldaalune õõnsus, koldas võt́tis `korkast vähe (vähke) `väĺla; kala läks `korkas Vän; `Korkad oo `siuksed `urkad jões, kus vähäd ja muud elukad `pääva varjul oo; Lastele `üeldi ikki enne, et ei tohe üksi jõe `ääre `minna, et korgastes elavad näkad Tor; sügavad `korkad Pil; lutsud ja vähed elavad `korkas SJn
korgas2 korgas lihtne magamisase, nari seina `oeted ~ korgas Jaa
*korgas3 g korgasse = korge jõel korgasse kord peal, põle jääd `ühti Kir

ogas ogas Vai; ogas- VNg Jäm Ans Khk Pha okas ogas `torka Vai; ogaspuu on vanas kuus maha vötta ning lehtpuu `noores Ans; ogasraadi aid Pha

olgass oĺgass g `oĺka San, `olkja Urv

1. halgas (puu) ta vana oĺgass puu, ta lätt ruttu `lahki; suurõn mõtsan kasvasõ `oĺka San
2. nõrk, mitte vastupidav olend opõń om ka oĺgass Urv

ongas → hong

oogam `oogam g -e järellainetus `oogamed kεivad veel, kui tuul on `vaikne, aga meri lainetab Pha

oras ora|s Jõe IisR, g -s(s)e hajusalt S, L Ris Nis Kei Juu Jür Koe IisK Ksi Plt Pil Hls, -kse Kuu Hlj VNg Vai Kos Amb JMd ViK; ora|ss San, g -s(s)e Pal Äks Lai KJn Krk Hel TLä TMr Võn Kam, -s(s)õ Võn Kam V, -ssa Trv; õra|s(s) g -se Lüg Jõh, -sse Lüg Iis Trm Kod

1. tärganud vili; orasepõld kui oraksed `nääväd tuld peräst `maarja `päivä, `kuivavad ärä Kuu; jäniksed `käivad oraksel VNg; põld on õrasess ja akkab `aljendamma Lüg; orased `tousvad üles Jäm; rugi oras ep tohi sügise pailu εε `kasvada mette Khk; loomad toppivad orase. kui korra maigu sohe soand, siis järjest orases Vll; Oras on `paergus küll kena, aga mis tali teeb, seda äi tea Pöi; oras üsna aljas Käi; põllutõugud söövad orassed mulla seest ää. tõuk, ää sa mette orassele tule Mar; orast on saand `äästud nõrga äkkega Vig; vili ajab orasele Lih; kui orased oo `koltsed, siss iä oo ää võtn Tõs; kui maa külmetand, lastase `lammad orasese Tor; külm võt́tis oraksed ää Amb; [loom] akkas oraksel `käima, ei `tohtind `lahti pidada VMr; õrasse ninad jo väljas Trm; vana juanipääv `mü̬ü̬dä, aga vili õrassen Kod; nu̬u̬r orass `tärkab Äks; võtnd laeguti orase `paĺlaks Pil; orass kasvass ku mõts kunagi Krk; ku kesi `pääde lääb, siss kägu enämb ei kuku, ku kesi orassen om vi̬i̬l, siss kukub Nõo; olliva ilusa orassõ Kam; nisuʔ omma jo orassõn Har; kesiv haud mako, tu̬u̬st no seemend saa eiʔ, a orass om hüä eläjäle Vas; kuiss naid jäneśsit saasi ar orastõ päält hirmutaʔ; poisi lät́si ar orastõ pääle (ehale) Se; `algõva d́oo orasõ tulõma `ussõ Lei; lü̬ü̬ orassõlõ üle päävä `määndse `üt́sä, ku um lämmi Lut
2. piltl a. (tulevikus loodetava arvel saamisest, võtmisest) Ädä `sunnil `tehti velga oraste `pääle, et sai `jälle `uued `püünüsed Kuu; Sai `naabru mehelt `sieme oraste `piale, oraste pial elabki IisR; See asi jääb paergus niid küll oraste peele Kaa; võtan oraste `peale su kääst Juu b. (alakeha paistmisest) `Enne ei õld `piiga`lapsel `püksi jalas, sis - - `juhtus ka, et iest `paistas, sis emä `üidäs, et kits lähäb õrasselle Lüg; `Vaata, kuidas sa istud, sul kitsed orases Krj; kits lääb orakselle, istu vähä viisakamast VMr; kits lähäb õrasselle, `vaata, uks one `lasti (püksid eest lahti) Kod; suur tüdruk, kas sul äbi ei ole - - kitsi lääve orasel Krk; kata perseʔ, sul lätt kit́s orassõllõ Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur