[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kõhvel1 `kõhvel, pl `kõhvled (sepalõõtsa osa) raud võĺl sees, tiivad `külges `seoksed `kõhvled PJg

lõõtsa- sepalõõtsa- lõõdsa tuli, lõõdsa suu ehen tetäs Hls; ta lõõdsaauk, ei saa täüs ka `kustigilt, `tõmbass säält ja täält (ahnest loomast) Krk; lõõdsa puu om siist läbi lõõdsa, ots om tõõsõ posti sisen Har

lõõtsutama lõõtsutama Pöi Muh hajusalt L/lõõtso- Mar Vig/, K(-õe- KPõ) Iis Trm Kod(lõõtso-) Trv Puh Nõo Plv Vas Se, -mma Har(lõtsu-) Rõu Plv, -eme Hls San; lõõdsutama TLä Rõn Kan Lei, -mma Urv, -eme Hls Krk, -õmmõ Krl; `lõõtsutama Jõh/-mma/ IisR(-õe-), `lietsutama Kuu VNg Vai(-mma); löötsutama hajusalt Sa, Ris/-üö-/, -dama Emm Rei

1. hingeldama `Lietsut `raskest tüöst Kuu; Südä `aige, siis ajab `lõõtsutama Jõh; kui kovast `juokso, siis `lietsuta Vai; koer löötsutab palava ilmaga Khk; kui `vastla `öhta tule üles vetad, siis loomad suvel löötsutavad Pha; See [tõstmine] võttis ette ösna lõõtsutama Pöi; keel oln vesti peal, läin lõõtsutes `jälle Muh; Joosmene aes löötsudama Emm; kesob `inge ja lõõtsotab Mar; obune lõõtsutas suurest sõedust Tor; kus sa käisid, et ta sind lüötsutama pani Ris; obune `lõetsutand, kukkund maha ja surnd Kos; `aige laps lõõtsutab JMd; [olin] väsind ja `roidund, lõetsutasin kohe Kad; minul akasid rinnad nõnna lõõtsutama Kod; lõõtsutad kah nii et `oitku Vil; kuumage `lamba lõõtsuteve Hls; koer `vahkass ja lõõdsuts Krk; ma lõõdsuti nigu `väike laits, kel kops `väike Puh; mis sul vika om, et sa lõõtsutet San; `Lambaki˽lõõdsutasõ˽ta kuumaga Urv; ju̬u̬sk nigu lõõtsutõss Krl; taa (hobune) lõõdsutass nigu `nahku koogutass Har; ma joosi nigu lõõdsudi‿nõ Se || piltl kingä ninä õts lõõtsutas, õli `lahti talla küĺjess Kod Vrd lõõtsama, lõõtsutõlõma

2. hinge tõmbama ket see `ühte `järge jövab teha, vahest peab löötsutama ka Khk; `vehkle sääl kõ̭ge ihu eńgega päiv `otsa, egä üits tahab iki veedike `istu ja lõõdsutada Ran; `vasta mäge om rasse `minnä, õ̭ng jääb `kinni, las ma lõõdsuta Nõo

3. sepalõõtsa tõmbama `lietsuta tuult `sinne sebäle, sebä lie `pääle Vai; ääsi suu‿päl, kos tu lõõtsutass, koess tu lõõdsa ots om, pant `sisse tu truuṕ Se

Vrd lõõtsuma