[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 7 artiklit

konukas konuk|as g -a Kse Kod/-o-/ KJn; konogas Vai; pl -konukad Jõh
1. kühmjas; suure koonuga kukk oo konoka jämedä nokaga; suur koer o õege konuka `näoga ja pikä `kõrvega Kod || Sööda küll aga edasi ta ei lähe, seisab kui konukas (lahjast loomast) KJn
2. euf siga – Vai Kse ono (hunt) küsis `koera kääst, kas konogas on kodo Vai

koogi-
1. koogitegemiseks sobiv või vajalik `õtrajahust `tehti `jälle `kuogijahu Lüg; Kus `meite suur koogi pańn on? Pöi; koogi vormid oo rikastel Kse; koogi `taigen ti̬i̬ valmiss Krk; kui mia koolin käesi, siss nakati koogi`pulbrege `ku̬u̬ke tegeme Hel; kas sul taenass valmiss om, koogitaenass Nõo; panõ˽soodat kah koogi `tahta `sisse Har
2. koogiküpsetamisega kaasnev mul se ingevaev oli suur - - koogi `vingu ega kedagi ei saĺli Lih
3. koogi kandmiseks vajalik ono `uota `oues, `kuogikotti `kaindlas Vai; koogikaŕp Nõo

kups(a) kups Saa, g kupsi Hää, `kupsa Vai; kupsa Jäm; kupt́š g -i Lei kaupmees; üles-, kokkuostja tämä ono `kupsal `miih́el Vai; ku `rohkem [kalu] saavad, siis müivad kupsidel `jälle ära; Obuse kups Hää

küla|oni, küla|onkel, küla|onku, küla|onu lstk võõras mees, külaline eks `lapselt saand ikke `üella, et küla ono tuleb `meile `käima Lüg; küla onu töi lastele `saia Khk; See küla onu, ää karda `öhti Pöi; küla ongu `tulli `meile Muh; külä onu tuli `meitele küläse; külä`onkel läks ää Tõs; küla oni oo tuas Tor; külä onu tuleb, minge `antke tere kah Hää; emä õppab last, et teretä külä onoda Kod; mine `laksa külä onul kätt Krk; latsõ `ütleseʔ, küläono tuĺl meile Räp

lell1 lell Muh hv Amb, JJn Tür Kra/ĺ-/, g lell|e Mar Tor HMd Juu Koe ViK I Plt Hls San Se Lut/ĺ-/, -ä Kod Hel T V(-ĺl- Kan Se), -a Pal Äks, `lelle R(n `lelle VNg Vai); leĺl g leĺli Har isa vend seda ma nägin `lelle `pulma ajal - - [et] `polle lappiti Hlj; lell tuleb, leib `kainlas, ono tuleb, õun `põues, tädi tuleb, täi näppis, sõse tuleb, sõlg `rinnas Lüg; `lelle toi `lapsele `tuomuksi Vai; lell `sõitis külasse Koe; minul oli neli ono ja üksainuke lell VMr; ma õlen ilma lelleta Iis; [tal] ei õle `üste `lelle, tõesel one `lellä küll, ei jõõda ärä lugeda näid Kod; ema lell oli kakskümmend viis `aestad soldatist Pal; miu lell es ole `päivägi koolin käenu, lugeda ta‿s mõśta, aga vana`rahva `tarkuse olliva lelläl pää luu seen; miu esä `olli ütsik poig, mul `lellä‿s ole Nõo; ennemb olliva lelläse, panniva obese ette, sõediva `küllä Rõn; esä veli om lell latsile, esä sõsar om tsõtse San; sõit sõit tsõdsõlõ, üleaia unulõ, läbi lepä lelläle Urv; minnu kutsuti kah pühäbä leĺli poolõ Har; meil oĺl pereht kah, meid oĺl säidse last, tsõdsõ ja lell ka oĺl mi˽pu̬u̬l Rõu; `ku̬u̬li tu̬u̬ setost lellänaańõ arʔ, sõ̭ss lell võt́t eeśti naaśõ Vas || euf (metsloomadest) vana lell (hunt) tuli `karja VJg; karu one tugev, si̬i̬ one vana lell, tugev ja müriseb; uńt ja rebäne, ni̬i̬d o kahekeisi ühed lellä lapsed Kod || sa lähät nii `õkva nigu lellä püśs (ilma kõikumata), mõni häietäss üte jala päält tõsõ pääleʔ Rõu

onu1 onu, ono üld; unu, uno V; p onuda, onoda hajusalt R I, onnu, onno hajusalt T, unnu, unno V

1. ema või isa vend sie on onu, isä vend Kuu; õlima onoga `suured `seprad Lüg; sie obone on onosi jago Vai; isa `venda `üitase onuks Khk; Onu oli vana kena mees, ta käis meil ikka, kui me pisiksed olime Pöi; onoks nad `üidvad, aga see on arv asi, ma `ütle isavend Emm; mool üksaenoke ono Mar; isa vend on onu. läks onuga `linna Rap; minul oli neli ono ja üks ainuke lell VMr; ei õle üht onudagi Iis; emä vend on ono, mul on mitu onoda Kod; ema vend oli onu ja ema õde oli tädi Äks; isä `vendä lapsed ütleväd onos, emä vend on ono, ono mõlemad KJn; isä vend on onu, kui teene põlv `lapsi tuleb, sis `õikavad vanaonuss Vil; miul om kaits onu, esä pu̬u̬ld onu ja emä pu̬u̬ld onu Trv; ma‿i ool ääp onut `vaatem kunagi saanu Krk; saagi `saajit `oĺli iki terve kamp - - pojad, esäd, tädid, onud, sääl pidi jo mõnijagu ilma `jäämä Ran; poosi - - lätsivä ahju `taade nukka - - es `näitävägi `endit onule Nõo; mino ono tsõdse`tütre lastõka `eĺli sääl Võn; vanast oĺl emä veli unu, aga esä veli lell Krl; ma is `näeki umma unnu, tu̬u̬ oĺl ammu˽vällä˽kooluʔ Har; mul oĺl kat́s unno Plv; mul oĺliʔ unoʔ, mul oĺli˽tsõdsõʔ, tsõt́si ma˽tiiä äiʔ, a uno˽`saie˽kül˽`taivahe Vas

2. a. lastek võõras meesisik, külaonu kui on üks `võeras - - siis `lapsed ikke `ütlevad vana ono Lüg; külä onu tuli `meitele küläse Tõs; tereta nüid külaonu JMd b. euf hunt metsä onusi oli `enne küll Juu; onu `u̬u̬tas aia all Krk

Vrd oni1

onu2 onu, ono sääsk – Kam Räp