Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
ena ena Kuu Hlj Muh Kse Mih Tõs PJg Tor Juu Jür Koe; enä Mar(inä, ina) Khn Kod KJn ennäe Ena aga mihi, mis on meilla, ena aga poissa, mis külässä rhvl Kuu; ena, sul selg siit ropp; ina `innäe `mõuke sa oled Muh; ena aga `koera, ma taha sulle vaadata; ena kust [hunt lambaga] läind, ena luid, ena verd Mih; Enä, ond ju nied puud juba ää põlõtõt Khn; Ena mul `aśja sihukest `osta Jür; enä, valata, kui `kõrgel juba kuu one Kod
kona kona Trv T Krl Har;
-kona Lut kuna(s) kona sa tagasi tulid Trv;
viriseb nigu kärnäne põrss, kona kärss kärnän, kona maa küĺmänu Nõo;
`aigapit́i tulõt, kona kombõrdõt [kohale] San;
ei˽tiiä˽kona tu̬u̬d nissu pandass Har Vrd konass ||
kona˛ajal (millal) sa lähäd ommen Nõo;
kes ti̬i̬d kona`aigu (millal) ta‿m esäl ostõt (toolist) Ote
oa- oa- oli `ernesupp `vastla`päiväl ja uasupp, emb kumb oli VNg; Ua`lieme `süömisega võid `sauna `tõise `kõhta `tõsta nalj; `Lapsed `kõrjasivad ua`palgu (oakaunu), uapalud õlivad kõhe `maiusruast Lüg; `vihma tuleb kut uavarrest Khk; `vasla `õhta saab ualeemekest ja sea `jalga Muh; mine too oa`kauni Mär; `enne oli paelu `ernid ja ube maas, ualeent [keedeti] Kir; uasard - - kärbise `pulke pääl `pańti roovi lat́id, siss `sinna lat́ide `pääle `pańti uad Saa; ega uasupp nii ia old‿s kui `ernesupp ikke, ubadel oli nisuke `vänge supp KuuK; Uavihud `pandi parsile püsti ühelt järgult Trm; uapudru tihasse pekiga või rasvaga - - süiasse piimaga Äks; kõva tule pial keedeti ualeent Lai; laps tõi rüpegä ua`kaunu KJn; sääl püśtkoas ollid länikud ja keedeti suppi, tangusuppi ja oasuppi Vil; uasöögi manu es anda `leibä Krk; `vihma tuleb kui uavarrest, mia küll `siandse ilmage `väĺlä ei lää Hel; ilus kui uaäedse Ran; uakõdra keedä soolaga ärä, t‿om mul maǵause sü̬ü̬k Puh; mõnel talul `oĺli uaaid ja `kapstaaid erälde; ku mõni es ti̬i̬ ust `valla, siss märdi lätsivä pahandusega ärä, `ütlivä, et susi `sitku siu uapatta; ua tambiti anuma sehen `katski - - käte vahel tetti serätse munaku, tu̬u̬ `oĺli uatöḿp Nõo; `erneagana ja uaagana `anti iks tsikule Ote; `räisse terä olliva nigu uaterä jälle, tulliva juśtku `aavli sulle pähä Rõn; timald om alv uasaaḱ Krl; meil `pańti iilä uba kokku, õdaguss `keeti ua`kõtru süüäʔ; ajagõ `põrsakõsõ ua`mu̬u̬lõ, nu̬u̬˽`koŕjasõ uaterä üless Har; vanast oĺl ru̬u̬g pääsü̬ü̬ḱ, oĺl sõ̭ss uaru̬u̬g vai `herneru̬u̬g Rõu; ma võt́i uavihu paŕsilt `maaha, vei `sisse Plv; meil oĺl `kapstaaid esiʔ ja uaaid esiʔ Vas; vanast olli ka paĺlalt ubadõst tett kama, si̬i̬ olli uakama; `oĺle `kangõ `pikse kärgähtüss, nakaśs `vihma tulõma ku uavarrõst Räp; ua`karva hopõn Lut
oda n, g oda Jõe VNg Vai Khk Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Khn Tor Hää Ris Juu JõeK JMd Tür Koe Kad VJg Sim Iis Trm Plt KJn Trv Hls Puh Nõo Urv Krl Rõu Vas Lei Lut, õda Lüg Jõh Kod, oja Krj; oda g oja SaLä Vig Mih Tor, oa Trm Krk Võn San Kan Rõu Vas, ua Kuu Rõu Plv; p ota hajusalt V
1. a. viske- ja torkerelv odaga `torgi, `torgi `toine läbi VNg; viie vöi kuue sülla taga olnd mees ning suured ojad ning suured piigid käe (hundijahist) Ans; `soldadid läksid, odad `püsti Khk; Vahest `öötakse mõne pitka peene vahe asja kohta, [et] just kut suur oda Pöi; odadega tapeti uńt maha Muh; eks sõjas olnd ikke odamed (odamehed) koa Mär; oda oli eest lai ja läks `kitsamase Tõs; suured pikad odad ja piigid, üks polk `olli neid odamehi Hää; odaga läbi pistetud Ris; sõjamestel on odad, kellega nad sõdivad Juu; mehed `võitlesid vanast odadega JMd; odaga torgatasse inimesele `sisse Iis; õdad one vanaaeksed sõdariissad Kod; teräv kui oda Trv; sõ̭a `aigu susatu `vainlane odaga läbi Nõo; `soldań `tuĺle `uagaʔ, `pü̬ü̬rse `perse `muagaʔ (lorilaul) Rõu; sõjah oĺlivaʔ vanast uaʔ Plv; tsiga ving, oda säĺäh Lut b. tääk püssi ots oo oda, sõja aeges `aetase odaga läbi Tor; püss ja püssi otsas oda VJg; panõ oda püssä `otsa Vas
2. (tähtkuju) `meie `lähme `oue plikkaga sügisi, `aine `vaatan ja `näidan `taeva `vankri ja `taeva `suela ja oda ja Jõe; ju õda ots on `kieränd `koido `puole, päiv tuleb Lüg; oja tuleb poolest ööst koidu ees maakare poolt Krj; `vardad ja odad, põhja täht seisab paigal, tema ei liigu JõeK; õda õlema `taevan kua Kod
oga n, g oga Kuu VNg Vai Sa Rei Phl Kse Var Tõs Khn VMr, õga Lüg; oga g oa Jäm Khk Emm Rei okas kas on `ohra oga `kurgus VNg; `siilil `onvad `nõnda teräväd õgad, et ärä mene `kääga `katsumaie; `kuuse õga on `aasta läbi `nõnda ilus `aljas Lüg; kutsudaste ogadega nisu ning ilma ogita nisu Jäm; metssiga vaheda ogadega; siilil on karused oad `püsti Khk; odra oga `kurkus on, kui kukulind [ei] kuku änam Kaa; kairal on körre `otsas ogad ehk `elbad Vll; Pisike oga oli sõrme `sisse pistnd, akkand mädanema Pöi; Tallaalused läksd oge täis Emm; sui männi oad on `kangest `vaiku täis Rei; nakilesed (kalad) oo ogadega Var; puu ogade `järgi ennustati `ilma Tõs; ahuna ogad `lõhkvad käed kua otsast ää; Kjõbusõ oga `törkis sõrmõssõ Khn; roosil nied on nied ogad VMr
oha oha okas, ohe kukulinnul ju odra oha `kurkus (ei kuku enam) Ans
oja oja (oea) Kuu Hlj VNg Vai Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm Rei hajusalt L K, Lai eL, uja SJn Kam Ote VId, õja Lüg Jõh hajusalt I
1. a. kitsas jõeke `Harpa üle oja Kuu; õja, kus `juokseb vähä vett Lüg; `purded viivad üle ojade; poiss kukkus ojase Khk; Oja `ääres oli nii paks rohi, et `andas läbi lüüa Pöi; metsas jooseb oja Rei; ma ole neid linu ojasse vädand küll; suur oja, et saand mud́u [üle], siss paĺk oli peäl Vig; rukis `tuhka, oter oeasse ja kaer kaosse (maa niiskusest külvamisel) Mih; vitsmõrrad oĺlid oeade sees ika Vän; oja põle otse, aga oo `kontrik Tor; `väikesed anepojad lähevad ojasse HJn; oja on jõest vekem ja suonest suurem, suoń läheb tümast muast läbi, oja aga enamaste kõvast Kad; meil ei õle õjasi Iis; ära `õiska enne, kui üle õja soad Trm; oja kuivab suvel ära ka, kui on põua aeg Lai; uja kääru sisse `pańti kah [linad likku]. ujasse ei `tohtind iaste `panna, rikub vee ära SJn; kari om oja veeren Trv; anise lähvä `ojja pitte ala Hel; oja `ju̬u̬skva kevädel vulinal Puh; nüid ojasid ei ole, oja om kõ̭ik ärä kujunuva, ei ole `veskit ojade pääl Nõo; `mõsku plaaniti `tõlvuga, siss jälle `ojja, loputidi sääl vett piti Ote; lat́s `purdõ päält sattõ `ojja Urv; ku vatsk tü̬ü̬täss, siss teǵe mull-mull-mull, nigu veśi ujahn Rõu; kari`kakriʔ kaussõ vi̬i̬h, oja suuh Räp; `ujja karaśs Se b. kindla sängita veevool vee oja jooseb, kui `kangest `vihma oo sadand Vll; ojad maas, kui vihm sajab Mar; `vihmä sadas nõnna, et ojad joosevad kohe Juu; keväjä om siin ojasit paĺlu, vesi ju̬u̬sk `põlde vahel Kam
2. nire laps kusi oja maha Mär; Vere oja oli tie piäl Khn; vere õja `purskas suust Trm; kui sannan laval oled, siss igi jooseb ojan ihu mü̬ü̬dä `alla Ran
3. triip; soon suure oja `raiusid jää `sisse Jäm; üks oli metsa rot́t, leet́ ning must oea `selgas Khk
ola- õla- Olanugid `nindagu `sarvikad `püstü Kuu; muist [särke] oli `niisukesed `justku `nüüdki `leigetu, `laiad ola`päälised VNg; tõogassi veedike olanukaga Ran; `korgõʔ ola päälüsseʔ, tu̬u̬ oĺl üts rummaĺ mu̬u̬d Kan; ta jo vana hädä täl olaluiõ seeh Vas; ḱul munõl ommaʔ õks ilosaʔ ola joonõʔ; Suvõl - - käveʔ ilma `käüśsildä kleidigaʔ, sis olaotsaʔ `paĺliʔ ni arʔ Se
oma1 oma R eP(õma Kod) M T(p omma), uma, p umma V
I.
pron 1. omastav asesõna Moni inimene on jo oma arust `oite tore Kuu;
tagapuol olivad `kaasigod omi kavaleriga Vai;
sääsk on oma köhu `täide vöttand Mus;
paki aga nüid omad asjad kokku Muh;
mo oma `väimes käis kahe karguga;
Pεε püsti ja asja täis, oma eest nii asi et Emm;
eks ta joo oma `sõpradega `seltsis Kul;
Anna kord oma nuga Khn;
tee sa oma ase nüid `siia `kööki maha Aud;
ärra oli lasn oma süda maha matta Ris;
iga üks võttis oma lusika Tür;
meil on siin oma veke jõgi kua VMr;
sa `lõikad oma ett, ma `lõikan oma ett, mõlemitel oma esi kääs Trm;
tämä seĺjetäb õma maja `õsmiss Kod;
meie oma külas oli olnud si̬i̬ mi̬i̬s Äks;
minu oma õde oli karjatseks Plt;
mida rutem sa ära [
tehtud]
said, siss said oma vaba `aega Vil;
ta lää `uhkusege `lõhki, ta ei mahu oma naha `sisse Trv;
aenaajal kah iki `oĺli oma tõrvapot́t üten, siss tõrvati jälle `jalgu Ran;
aap pähle oma `õigust taka Nõo;
jäeme jälle tost nahatäiest ilma, muidu oss saanu viśt oma keretäie TMr;
laseb oma eläjä siiä `pi̬i̬te `sisse Rõn;
`tütrikukõsõ seiväve oma kõtu täüś San;
sõ̭ss piat uma˽patu˽kõ̭iḱ `ańdiss `pallõma Urv;
poig jõi uma vara kõ̭iḱ `nahka Krl;
kohe sa uḿmi muatsiide `jalguga˽`tarrõ tulõt Har;
pańd uma vikahti aia pääle Vas;
mõsõ noʔ pühäbägiʔ umma suud Räp 2. esineb pron enese, enda või ise asemel vein `lapse omaga `metsa Jõe; võttasin oma `piale sene tüö Lüg; Eks ta ikke oma `puole `kiskuja oli IisR; mie en taha sedä `müvvä, sie `kelba `miule omalegi Vai; omal peaks äbi olema Jäm; eida müt́s omale pehe ning tule mind abi Khk; mehed tegid omale - - vörgu majad `sönna `randa Mus; Teris pole oma teha; Küll on εε, et vesi ikka omast kääst (endal olemas) oo Kaa; `paargus teed sui `sööki omale ja `loomadele ka Krj; Ma tule `paergus omaga ikka ise `toime; See on ta oma süü, et poiss ää läks Pöi; teesed lapsed‿o sii oma likki Muh; Said omaga kombe Emm; ma `osti omal uued kiŋŋad Käi; ää sa neid `kombid omale võta Mär; see mees `laśkis oma maha Lih; Ma sää oma `valmis, siis akkame minema Han; ei saa sa riied `seĺga omal panna, ei saa ka `vankrisse tõusta Mih; saksa laev tuli linnast Liu sääre `kohta - - ja pani oma `sinna `ankrusse Tõs; Talvõks piäb oma jaoks ikka kua pütä räimi `suõla panõma Khn; põle `puudu ega põle `külla ka mette, tuleb omaga läbi Aud; isi tappis oma PJg; Ma ti̬i̬ omal ka natuke (magan veidi) Hää; ta `painab järjest mu uut `kuube omal `seĺgä Saa; `ostsime omale `väike tuba Ris; jähi [koolis] `istuma, ta oleks pidan omaga `kaugemal olema HMd; ma `laśsin omal koa altkää `kroasida Juu; eks sa võta üliriiet koa omale kedagi Jür; meil ei ole `kaugel einamaad, siin oma juures Amb; ta võtab selle kurjateu oma `piale JMd; kui omast vähämaga kokku sai, sellele `ańdis võmmu `kuklasse JJn; `ütles oma mitu `korda olema käind `surnu `aedas Ann; mul omal üks ainuke pueg ehk tütar VMr; see (metsatöö) oli nagu `rohkemb oma pial VJg; oma värvitud riie Trm; sae õmale kingäd; vokk õli ike õma `õssa Kod; ahmitseb omale `kaapida MMg; oma meelest ti̬i̬b kah Ksi; mata nõnda ärä, et `pääle oma `keńnigi ei tää Vil; ta‿i taha sedä tegu oma pääl võtta Krk; sa lähäd kas vai edesiperi `sisse ja tagasiperi tuled `väĺlä, aga pääasi, et ta (majake) oma perält om Ran; miul omalgi naṕp käen, mes ma tõesele anna Puh; võt́t seo raha kõik viimäne omale San; siihn om perämine ku pilbass uma tett (kõik hooned on enda tehtud) Har; herr kut́s sinnäʔ umalõ poolõ Vas; ku tä peremehel tü̬ü̬h es olõʔ, siss oĺl umõl päävil Räp
3. viitab substantiivi kordamist vältides asjale, olendile või nähtusele, mis kuulub kellelegi või millelegi või pärineb kelleltki või kuskilt sie Simuna oppetaja - - sie oli ka vilets - - aga sie Viru-`Jaagupi oma oli `vahva VNg; `tahto näppäda `toise oma Vai; `taevataadi käsi - - üks pidi kuradikäpp olema, teine jumala oma Khk; Lühikesed püksid on poisikese omad Pöi; kukulind patsib munad - - teese linnu peast `välja ja muneb omad asemele Muh; püiab teese oma `eesele Mär; raamat oo minu oma Tõs; minä teän, et see on minu oma Juu; neid linnas on küll, kis niisukest uulitsa omad on Kad; tõesed kusilased‿o tiĺlukesed, obo õmad‿o suured Kod; ämm ei olnud rahu, mispärast tema omasid (tema oma riideid) ei ole `pantu Äks; suvinisu oli ikke ja talvnisu, `talve oma on tuumakam ja `valge Plt; mis `mõisa ruńdi vai lat́si pääl `oĺli, si̬i̬ `oĺli `mõisa oma Vil; `ende oma ma‿i anna ja tõise oma ma‿i taha Krk; mesperäst sa siss tõese omad võtat, sa saat jo esi palga Nõo; esimihe naene üteldäss ka `aige ollev Valgutan, aga Rõngu oma om iks terve Rõn; seo saaŕ ka oĺl miʔ uma Rõu; karva päält om mu hopõń, a mu uma timä ei olõʔ Vas
II.
adj 1. väga tuttav, omane; samasse kollektiivi kuuluv; omasugune `iesti `rahvas, sie on puha oma `rahvas Lüg;
Omad `kuerad kisuvad, omad `kuerad leppivad IisR;
omast perest kolm meest käis kalal Jäm;
Uus koht ikka esitiks vööras, küll vilub ää, kui ta änam omaks saand oo Kaa;
nii oma on keik Pha;
Kohe kui majase tuli, oli oma inimene;
Sa pead kohe oma mees olema, nendega `seltsis `jooma `rallima Pöi;
me kõik omad inimesed, mis sa äbened Mär;
mul oli ükskord üks tulnd kuer, oma inimesest ära `eksind Juu;
rehepeks oli ikke oma perega - - ei old mitte `võeraid Pee;
aame oma inimestega läbi VMr;
omad koerad `raaklevad ja lepivad Pil;
oben ühüts kah, ku ta oma inimest näge Krk;
oma külä inimese, mes tüḱke teie teede Nõo;
mina `võ̭õ̭ride mestega vägi`pulka vedämä es lähä, aga ommi `poissega ma‿lli vedänü küll Ote;
esä teḱk tulõ alasi jaanipääväss, nii ommilõ inemisile San;
ta om siihn harinuʔ, ta om nigu uma inemine;
ma˽lähä `kõ̭iki ummi inemiisiga `tüühhü Har;
umalõ inemisele ei massa˽`pakmine, tu̬u̬ võtt esiʔ;
no `kaeta õi˽tu̬u̬st midägiʔ, kas mi̬i̬ss um nu̬u̬ŕ vai vana, kiä mano murd, tu̬u̬ um uma Rõu;
noʔ umaʔ `rahva˽kõ̭iḱ, kedä sa‿tu puĺl`oina lihaga ravitsat Vas 2. vastav, iseloomulik, teatud, teistest erinev `maarjabä oli küll, ikke oma nali oli `ühte lugu ikke VNg; igä `kaŋŋas tahab oma `niisi Lüg; egas kirkkonnas oma keel ning oma - - `riide voŕm Khk; Egas moa kohas kasuvad omad rohud, oma `näuga rohud; `Lindudel on ka oma keel Pöi; tema elu lähäb jällä oma rada Mär; sial (pulmas) olid siis omad lihad ja sial olid kalad ja Lih; neil enesel omad usud ja kirikud ja `riśtvad `entid meres Kse; lusikate ja `kuĺpide jäuks olid koa omad varnad Kos; `pulma `minti iki omat viisi Pst; laits kõneless ku üit́s padsin oma keeli edesi Krk; omal ajal piap ta (hobune) tallin tagasi olema Ran; sei kõtu täüś ja lät́s omma ti̬i̬d Ote; iǵäl t́sirgul uma˽sulõʔ; uḿmi keeli kõ̭nõli ja `lauliʔ Krl; Meil oĺl lavva `pühki õ̭ks uma laṕp Rõu
3. isiklik, kellelegi kuuluv Oma särk on ige ihule ligemäl vns Kuu; oma `tahtmisest meni mehele Hlj; Oma `asjaga tied - - mida tahad Lüg; nattukene omast maast ikke `saima rukkid ka vahel, ku ia `aasta õli Jõh; `tahtos `itse oma `korvaga `kuulla Vai; peig lεks omade pulmalistega ruudi koju Khk; Omad vitsad peksvad ikka keige kibemini vns Kaa; Ta tuleb ikka oma jalaga veel asemelt ää Pöi; ome `lapsi oo tal ühessa oln Muh; Oma suu ikka keige lisem vns Emm; jo teda ikke `keegi `käśkis - - egas ta seda siis ikke omast peast teind Mär; parem on oma ema vits kui `võeraema võileib vns JõeK; ta on jo mu oma isa JMd; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; oma silmaga ei ole nähnud Äks; oma aig om magamis aig; mea es tää kedägi, omast pääst ai Krk; üteldi - - et `võ̭õ̭ra irmu all `peĺgät, aga miul olli oma esä, miä peĺlässi kah Puh; ku ma oma leeväle saa, küll mä siss tiiä, kudass ma elä Nõo; ta pid́äss `kinni omma sõnna, es lirgata `väĺlä Kam; tu̬u̬ läits ommi ammastega `auda Ote; uma suu om kõ̭gõ lähimb vns Krl; uma lat́s om õ̭ks latsõkõnõ, võõrass lat́s om laastukõnõ; ma ei usu enne, ku˽ma uma silmägä˽näe Har; esiʔ um `süüdü - - uma˽vitsa˽`pesväʔ hinnäst Rõu; sõ̭a `aigu `näie˽kõ̭iḱ hätä, tu̬u̬ ka värisi, kiä umah majah `istõ Vas; ei mõistaʔ midäge uma `pääga tetäʔ, `mutku tõõsõ käest nõud Räp; tõõnõ om sääne, õt või‿i uḿmigi eläjit `kaema mińnäʔ, ar `kaehtas Se
III.
subst 1. kellelegi kuuluv süöb oma `otsa, siis `lähte `toise iest agima VNg;
sai oma käde Khk;
Ma tule `paergus omaga ikka veel ise toime Pöi;
Nouad oma tagasi, saad vihamihe Emm;
leitud oma, varastet vööras Rei;
paĺlu ei `puudu, aga ikke `väĺlä ei tule omaga Mär;
kudas see Kaasiku mees omalt (
oma kodust)
`väĺlä sai Vig;
suur imu täl tõese õmada `tahta Kod;
ma põle eladeski teise oma `võtnud Lai;
ku sa omag `vällä tulet, sõ̭ss võit periss rahulik olla Krk;
olgu ta tõese meelest õĺg vai agan, aga egäl om oma armas Ran;
mes taga `aḿbit, tu̬u̬ om oma Nõo;
`leütü om õks uma, varastõt om võõrass Har;
`poiskõsõ lät́si˽`taplõma, siss ega imä peśs umma, kõ̭iḱ karisti umma;
no olõ õi˽muud umma ku kümme sõrmõluud ja elo om siseh Vas;
Sööme su uma ärʔ, sõss nakamõ egaüts umma `sü̬ü̬mä Räp;
ma olõ umaga rahhu, mis jummaĺ mullõ om jaganuʔ Se 2. pereliige, sugulane, hõimlane, omaksed mina kole pali nuttasin ja kole pali `tundesin `kahju neist omadest VNg; mehe sugulased, minul omasi ei õle kedägi Lüg; `Kaarli omadel `korssen jo `tossab IisR; `Sirgala omilt saa `tuua `piima Vai; ome pole kedagid Pha; kas minu omasid koa seal kiriku `juures nägid Mär; meitel suur suguvõsa, paelu omasid Vig; ku - - oma ää surõb, siis oli päris must kört Khn; me sellega omad ka Kei; oli sial omade `juures `kortles Juu; nied on jo meie omad, kes sialt tulevad VMr; egäüks `u̬u̬tab õmada kodo Kod; `Rehtla omad liivatasid oma aea `teesi rebase liivaga Lai; see viies kuies põli meie omasid siin `kasvanud Plt; omadelle `ańti kõege `enne, aga mette pruut ei jagand [veimeid] kellegille KJn; omade vahel ei tohe tülle olla Trv; mitti ütte omat ei oole, kes sul ka nõuss os ollu Krk; ulgande lätsime `mõtsa, Umala omadel `oĺli obene Ran; lähembä oma - - om `auda lännuva Puh; temäl kedägi omma ei ole, siss vannu `tutvit `mü̬ü̬dä käib Rõn; ää mi̬i̬ĺ olõssi, ku ommi mõni `kaemõ tulõssi San; pinil om peenü nõ̭na, ta nuhutass, siss tund kõrraga välläʔ, kas om uma vai võõrass Har; kel õks olõ õs kedägi uḿmi, siss kutsuti iks võõrass [surnu] `mõśkja Rõu; mi umaʔ lät́si˽ka soe`jahti Vas
IV.
1. (püsiühendites) omadega läbi olema laostunud või otsas olema sie `kerves on omidega läbi Lüg;
`Käisin teda nägemas, `paistab omadega läbi olema IisR;
Ta oo omadega täitsa läbi, maja põles maha;
Mõni oo omadega läbi oln, aga akkas kobima Han;
Tagumine topp`siegel omadõga läbi Khn;
omaks tegema 1.
omastama sa olet jo varass, ku sa omass ti̬i̬t Krk 2.
naiseks võtma poiśs võtab naese, et ti̬i̬n ta õmass Kod;
omaks võtma 1.
enda omaks tunnistama Nää‿nüd `lammast ka - - ei oda `tallekast omaks Kuu;
Emane kuer võttas `kaśsipoja omast IisR;
Poiss äi `tahte ikka last omaks võtta `öhti, pidada teise jägu olema Pöi;
kana äi vöta `poega omaks Rei;
minul lammas ei `võtnud `ilman tallekess õmass Kod;
ta põlg ärä poja, ei võta omass Krk 2.
millegagi nõustuma obusemies vottas omaks, et täma `silgud Hlj;
obune ei võtnd `rangisi omaks Mär;
tembukas loom, ei võta `koormad omaks HJn;
võtan õmass selle teo Kod;
peru obune ei võta rege omast ega vangert Lai 3.
(mitte maha toetamisest) kui [
koer]
ei taha `jalga maha `panna, `üella, et ei võtta `jalga omast Lüg;
sea jalad on `aiged - - ta‿i vöta oma `jalgu omaks Khk;
ei võta `jalga õmass, ei pane maha Kod;
tsiga ei võta `jalga omass Krl;
omal ajal ükskord, kunagi kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal Kuu;
omal ajal oli - - söuke - - köhutöbi vöi mis see oli olnd Jäm;
puu `kaŕpa oli koa omal ajal igas majas Aud;
siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris;
ma `tuńtsin nad ju kõik omal ajal HMd;
maksud olid ka omal aal pial, ega siis ilma `maksudeta ei ole jo Pee;
omal käel, oma käe peal; oma peal iseseisvalt, omaette `este `tienisin `vierast ja siis sain vähä `aiga oma pääl ela Hlj;
mina olin kahe`kümme kahe `aastane, ku akkasin oma pääl `luomi pidama VNg;
Siis ma oli ikka mõned nädalid oma peal Pöi;
`Suilesed suisel ajal `teenisid, talve `oĺlid oma pääl Hää;
juba nuorest piast akkasin oma kää pial elama VMr;
elab oma käe pial, üksi päine Sim;
talu omanik - - omal käel elas - - teine ei suand `sinna kedagi ütelda Trm;
omast kohast teataval määral või viisil kõik `lilled on omast kõhast ilusad Lüg;
Tuuling oli omast kohast ea asi küll, kessel ta oli Pöi;
`mitmevärvilised ja kirjud [
kleidid]
olid omast kohast ilusad ka Amb;
omast kohast tore VJg;
mõni obene võtab kõhe ammassega `kińni, lu̬u̬m one vihane õmass kõhass Kod;
omast käest 1.
endal olemas Ies ora, `keskel kerä, taga `käärid omast kääst =
pääsuke Kuu;
Tuhlis oo maamehel ikka omast kääst vetta Kaa;
linnarahvas `ütlesid küll, et maal on ia elada, et sial on keik omast kääst Ris;
`mõtsa‿o küll, omast käest võtta Krk;
kellel om jõud omast käest, tu̬u̬ saap tetä Ran;
naar om omast käest võtta, naarda võib Nõo 2.
omalt poolt poiss lubass omast käest `suhkru tuvva, et keedäme `mu̬u̬si Nõo;
omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 2. (menstruatsioonist) `naistel on ikke igas kuus oma `aigus Jõh; naiste`rahva omad akid ää `jääma Mus; ku kolm kuud omad on `kinni, tuleb `irmus vere vuol Ris; tal on omad `ümber (menstruatsioon on lõppenud) Koe; temal on nüid omad asjad si̬i̬kord Ksi; oma ädä om manu tullu jälle Trv; ma‿i või `koeki minnä, mul om oma `aiguss küĺlen Nõo; tüdruk `kaśve nii suuress ärä, et juba oma `aiguse `küĺge tulliva Ote; Mul omma uma˽jäl˽man Urv; mul ka uma tõbi küleh joʔ Räp; uma kõrd tuĺl `külge; uma `rõiva jäänüss `saisma Se
V. adv mitte vähem kui; tublisti, tervelt maapered on oma, vahi et oma kilu`mieter puol toist, `enne ku `jälle saad `toise `juure Kuu; leib `tahtus oma puol teist `tundi ikke `ahjus `olla VNg; `mõtle, kus õli tohutu `riide edesi `tassida, se `villane `sielikki `kaalus oma neli viis kilu Lüg; siit oo alevise oma viisteist `vörsta Khk; Siis oli paks jää ka, oma mütu `jalga Pöi; vanal aeal oli aagentrehi kohus - - `anti oma viiskümmend turja pääl Emm; mina kεisin `Puises `koolis, ikka oma kolm talvet on `kεidud Rid; oma kümme `tuńdi läks ikka pia`aegu ära selle [linna] minemesega Ris; `laia riiet `tehti, oma kahe`kümne `pasmased HMd; oma viiskümmend `poari oli `vihtu Jür; aeda `räästaalune oli oma kolm `jalga `eespool, et vihm ukse pääle ei käi Äks; meie‿nüd `kaevsime oma - - seetse `jalga `siśse (kaevu tegemisest) KJn; `keskmäne kuhi `olli iki oma kolm neli `ku̬u̬rmat Ran; ku ma `küllä lätsi, siss `käändse oma pu̬u̬l `pät́si kõrutuss`leibä iks kodu tuvva Rõn; meil om küländ maad, uma sada kat́skümmend vakamaad Kan; Linnu, noid ańd rabadaʔ, uma pu̬u̬ĺ `talvõ lät́s nikagu näist vallalõ˽`päśsi Rõu; tu̬u̬ `preili um ka iks periss elänü˽`tütrik, uma kolmkümmend `aaśtat tuŕal Plv; Uhtinõ̭nast Piiri`saardõ om nüüt uma kat́s kilo`meetrit kõvastõ, aga vanast oĺliva naaśe˽leevä`laṕjo `annuva üt́stõõsõlõ Räp
oma2 oma võrgutähis `meite oma olõs pidän sii olõma; Enä, kus oma paestab Khn
oni- onu- oni naene oo onieit Mär; kolm `aastad ma oli oninaise ees `teenimas Kir; oni oo surnd, aga onipojad küll elabad Mih; isa onitüdar `rääkis seda [muinasjuttu] Hää
oni1 oni L onu see moo oni Rid; tädid ja onid Mär; onit ei ole kodo Vig; Mul paĺlu onisi Kse; Onisid mool rohkem põlndki kui üksainuke Han; miu oni oli meremies, käüs kõik jõlma läbi Khn; ää oni, `võtke mind ka `vankre pääl Hää
oni2 oni sügav meri, sügav koht meres oli viend - - `kondid kohe onisse, `laskend kohe sügävälle mere `pohja; oni - - juo kaheksakümend kuni sada `süldä on Kuu
onk1 onk Jäm Khk, g ongi Mus Kaa, oŋŋa Ans Phl/h-/; unk g unga Krj Emm Käi, ungu Kär pilverünk täna nönda `onkisid `taevas Khk; Oomiku töid mustad ongid pataka `vihma; Sügise sajab `vihma igast ongist Kaa; akkas `unkasi üles ajama Krj; keik taevas pilve `unkasi täis Emm; hoŋŋad `aevad ölese Phl
onk2 onk g ongi Khk Kaa Pha; unk Khn
1. varn, konks; pulk ripuda ahju ongi `otsa Khk; Ooste riistad keivad - - ongi otsas Kaa; meni lööb seina `sesse ongi - - `senna `küĺge pannakse lehm `kinni; `kartsa `küĺges on küll onk, kus `küĺges keis käib Pha
2. kaevuvinn ärjäd läksid kaju ongi taa, `murdsid igi pooleks Khk
onn1 ońn Muh Mar Var Khn, g ońni Mär Tor Hää HaLo Juu JMd Koe I Plt KJn Rõu, onni Jäm Khk Vll Pöi Vig Kse Tõs VJg Kod Trv Hls Krk Ran Puh San Krl; onn g `onni Kuu
1. osmik, hurtsik möni elab pisikse onni sehes Vll; se oo muedu üks maja ońn Muh; ühü inimese elämese jauss oo ońn Tõs; üks ońn on, õiged maja põle Hää; pisike lagund ońn Nis; on üks suitsu ońn, kus elab koa Iis; si̬i̬ mõne maja, si̬i̬ om ju muedu üits ońn Trv; mea sääl onnin küll ei eläss, ma lääss säält `kuulmed ja nägemed Krk
2. kerge (ajutine) peavari, ööbimiskoht või spetsiaalse otstarbega ehitis a. kalamehed elasid `onnis Khk; Olid põllul sigade `karjas, siis tegid kividest mätastest onni Pöi; ońn, kus tal keik asjad sees oo - - mõrrad ja võrgud Mar; eena `aegeski teevad inimesed `metses `ońnisi, lepa `okstest ja Mär; karjatsed on `ońnis vihma`varjus JMd; tiämä onni, kos vihma`varju lähmä Kod; karjatse teeve `ońni, `väike, siantse lepä `malkest Krk b. õle-, põhuküün ońn on suur ruum `neĺjä `kańti - - õled seesäväd ońnin Kod; Tüdrukud vanass magasid ońnin, kus põhk sidess MMg; `viidi põhud `ońni Lai
3. heina- või viljahunnik ońn tetti pikk ja `ahtake, rehätävved `panti perätside üitstõese `pääle; onnin `olli `aina niisama paĺlu kui ruan; aenad `panti edimäld `onni - - rõogu `mu̬u̬du tetti, `piklik Ran; vili veetass `onni Puh
onn2 ońn Kod, g onni Trv Krk lastek onu lü̬ü̬ onnile `patsi Trv
ons ons Kuu Jäm Khk Mus Kaa Pha Muh Emm Rei Kse Khn Ksi, onts Jäm Khk Kaa Pöi kas on ons lehmad juba `lüpstud; onts midad jooma`märga ka Khk; ons sind ka joodule kutsutud Kaa; ons üks puu mesilasi vöi ons `rohkem Pha; Kudas õlle maik oli, onts viha vähe või pailu Pöi; ons kuku`lindu `kuuldud juba Emm; ons se‿ka tõsi või Khn; ons sial peres tited juba tulnud Ksi
onu- onu- minul on jo onotüttär `naisestki, ega `enne ei õld senest midagi, õli täma sugulane vai `võeras Lüg; Onunaine suri ennem ää kui onu ise Pöi; onu`tütred tulid - - mind `vaatama Kos; meil ei `tehta vahet onunaese ja lellenaese vahel Tür; lähän onopojale `kośti Kod; ema oli `nutnud, kui onutütar saand mehele Plt; minu ononaene `oĺli `Paide linnast peri KJn; nemä om `vastamisi onupoja, kate velle latse Krk; onunaene kut́s, et tulge kõrd me `poole kah Nõo; onu`poige `olli `mitmit, aga kõ̭iḱ om ärä kooluva Ote; ma oĺli hannah iks unonaaśõl Vas; unopoja omma õks vi̬i̬l suurõ sugulasõʔ Se
onu1 onu, ono üld; unu, uno V; p onuda, onoda hajusalt R I, onnu, onno hajusalt T, unnu, unno V
1. ema või isa vend sie on onu, isä vend Kuu; õlima onoga `suured `seprad Lüg; sie obone on onosi jago Vai; isa `venda `üitase onuks Khk; Onu oli vana kena mees, ta käis meil ikka, kui me pisiksed olime Pöi; onoks nad `üidvad, aga see on arv asi, ma `ütle isavend Emm; mool üksaenoke ono Mar; isa vend on onu. läks onuga `linna Rap; minul oli neli ono ja üks ainuke lell VMr; ei õle üht onudagi Iis; emä vend on ono, mul on mitu onoda Kod; ema vend oli onu ja ema õde oli tädi Äks; isä `vendä lapsed ütleväd onos, emä vend on ono, ono mõlemad KJn; isä vend on onu, kui teene põlv `lapsi tuleb, sis `õikavad vanaonuss Vil; miul om kaits onu, esä pu̬u̬ld onu ja emä pu̬u̬ld onu Trv; ma‿i ool ääp onut `vaatem kunagi saanu Krk; saagi `saajit `oĺli iki terve kamp - - pojad, esäd, tädid, onud, sääl pidi jo mõnijagu ilma `jäämä Ran; poosi - - lätsivä ahju `taade nukka - - es `näitävägi `endit onule Nõo; mino ono tsõdse`tütre lastõka `eĺli sääl Võn; vanast oĺl emä veli unu, aga esä veli lell Krl; ma is `näeki umma unnu, tu̬u̬ oĺl ammu˽vällä˽kooluʔ Har; mul oĺl kat́s unno Plv; mul oĺliʔ unoʔ, mul oĺli˽tsõdsõʔ, tsõt́si ma˽tiiä äiʔ, a uno˽`saie˽kül˽`taivahe Vas
2. a. lastek võõras meesisik, külaonu kui on üks `võeras - - siis `lapsed ikke `ütlevad vana ono Lüg;
külä onu tuli `meitele küläse Tõs;
tereta nüid külaonu JMd b. euf hunt metsä onusi oli `enne küll Juu;
onu `u̬u̬tas aia all Krk onu2 onu, ono sääsk – Kam Räp
opa opa Khk Kaa Vll Jaa lastek hobune Taet `aitas lapse opa `seĺga Kaa; söidame opaga edesi Vll
ora ora Kuu Vai hajusalt S, L Ris Juu Amb JMd Koe VJg Sim Iis Plt KJn M TLä Võn Kam San V(p orra), õra Lüg Jõh Iis Trm Kod varras, ritv, latt õra on üks raud `varras, õts `tehti tulisest, siis senega põledetti puu `sisse `aukusi Lüg; piibu varre `sisse `aetase oraga auk; ora ees, kera `keskel, tambi labi taga = kana Khk; tüiri ora keib tüiri `kääridest läbi Mus; ora sisse soab `räimid pistetud, kui pliida all `küpsma `pandakse Vll; Pitk peenike torn oli [kirikul] naagu ora `taeva `poole; Aava malgad ja kadaka orad, siis on tääda, et [katusehari] seisab mehe ea Pöi; Vεhene ora näidab tundisi (kellaosutist) Emm; Sööstipuul oli ora sees, selle pääle panti kanga pool jooksma; Teravad orad `kasvast `lehtede vaheld `välja (roosi ogadest) Rei; kus ta külbi poolele on jätnd - - `sõnna turgatse üks ora `püsti Mar; põletas tulise oraga, `pańdi tulesse ja `laśti augud `sisse Mär; ilma orata kuhi akkab värisema Kse; Ora ees, käärid taga, kera `keskel = pääsuke Han; tubaka kot́tis enne `oĺli piibu ora Tor; oraga sorgitse, ora on vana`aigne `soŕkimise riist Saa; emapuu `küĺges peenike raud ora, rool jooseb selle vahel Ris; raud pulk, ots oli teräv, `üiti põletse ora, `tehti tuliseks ja põletati `auku puu `sesse Juu; peenikene nägo õra Trm; pissäd terävä õra `kapsa `sisse, et suad [veest] `väĺjä võtta; tü̬ü̬d one kõik ripakille, õra tulen, tõene `persen (väga kiire on) Kod; palava oraga tehäss `auku `siśse KJn; orage `lasti kerip̀ul pulga `auke `sissi Krk; pojal esigi ora `persen, tõene tulen, kolmandaga susitass takast piltl Nõo; Kääneti ńää (linad) kokku ja˽tsusati oragõ˽`ku̬u̬t́sli lauva `küĺge Har; säks kükäśs havva pääle, poiśs tougaśs oraga˽timäle Vas; lõstol ommaʔ oragaʔ palotõduʔ mulguʔ siseh Se || keśv `tõmbas `orra (tõmbub kokku põua ajal) Krl
osa1 osa hajusalt R(õ- Lüg), Sa Muh Rei Lä hajusalt Pä K, I Trv Krk T V; p ossa Võn Kam Rõn VId
1. tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav või eralduv jagu a. kindla suurusega jagu tervikust `neljas osa [kalasaagist] sai `iestlasele ja kolm osa läks `suomlasele [Soomes püügil olles] Kuu; sai - - osa `pääle [noota veetud], peremies sai kaks osa, vedajad `saivad `kolmande osa Hlj; `püidija saab kaks osa, vörgu mees ühe osa Khk; `Aiguse pärast `vetsin ühe kolmanda osa `napsu, nenda vettis pead jälistama et Rei; sii meri kasvab `umpses - - kolm osa oo `umpses kasund, üks osa on veel Lih; `andis kaks `muule ja kaks osa jäi omale Tõs; kaks viiet osa (2/5) Koe; kolm osa‿o miul, kait́s osa temäl Krk; üits osa pane terri ja kaits osa pane `ernit, siss saab ää suṕp; vellenaesele jäi suur talu kätte, mulle sai paĺt üits osa Nõo; Si̬i̬k oĺl kolmass osa vakka Har; keedetäs üt́s osa vett ärʔ, pandas kat́s ossa `suhkrot `sisse, saavat `õigõ siiroṕ `meh́tset `sü̬ü̬täʔ Räp b. kellelegi mõeldud, määratud või antud jagu (ka laiemalt) isäd `ütlevad `poigidelle, et võtta oma õsa `vällä; eks igä mies pia ikke oma õsaga rahu õlemaie, mida saab Lüg; `velje osa on `suuremb kui sisare osa Vai; kui kalad `kuimas on, vares tuleb lisi, taal osa sεεl Khk; `õhta `söödi ikka oop`kaupa, aga omingu sai igaüks oma osa; undid uluvad omale osa Muh; `Veskess egäl vennäl oma osa Khn; pärimise `juures igaüks saab oma osa Tor; nad läksid oma osade pärast `riidu JMd; siin meres õli laeva `kapteń ja nüid on temal mitu laeva osa Kad; minul on õma osa käen Kod; eks iga laps sua oma osa Plt; pühäpäävä hommugult - - perremiis - - ańd egalõ ütele uma osa kätte (lihast) Har c. terviku koostisdetail läits `liina ratta osasit `kaema Puh; mia aruti jaki `valla, mõssi osase iluste `puhtass Nõo; maĺmist valõtass maśsina osaʔ Kan d. tervikust lahutamata, kuid millegi poolest eriline jagu loomad keisid sui läbi kesa osa‿pel Khk; jagasid krundi `kahte osasse Iis; `kambrel `oĺli kaits `väikest osa, truup `oĺli vahepääl Ran
2. mingi määr, hulk a. ebamäärase suurusega hulk munakorv old `jälle tua `nurgass, siga mend siis ka `jaule `sinne ja osa muni ige süönd ärä, osa tehnd ige sodiks Kuu; kilu `vergud - - `nendega sai `suuremb osa `pinnast `püüetud Hlj; `annan õsa `lehmäst `sulle Lüg; kut sui einaaeg tuli, siis sai osa ära niidetud Jäm; osa lastest olid `aiged LNg; osa mehi tuli tagasi Tor; ku kassil poja om, paĺlu `poige, siss uputadass osa ärä Nõo; ku rasu ärä `tsaeti, siss `panti ta `tönni ja `panti `pätsi ka mõni osa Ote; siss na olliva `pi̬i̬tnu osa `kraami ärä Rõn; ala˽sa˽taad liha kõ̭kkõ vällä süüäʔ, jätäʔ osa mullõ kah Har; vidäjä oĺli˽ka kutsuduʔ, osa tougaśs, osa tõmmaśs [suurt kasti] Rõu; ku ma osagi saasiʔ ar˽`massaʔ Vas; suurõmb osa [rändkaupmeestest] käve jala Räp b. (ligikaudselt) määratletud suurusega kogus ühe vakamaa osa jäi veel `niita Khk; Sügise [pööningule] öles `pannes oli `koorma osa odra `põhku Pöi; keedu osa kalu Mar; üks lüpsi osa `piima läks maha Mär; kui tige on: teen so peä osa löhömaks Juu; `korteń ku̬u̬rd, `kortne osa teda iki oli Trv; toobi osa pane vett, piimäst ei jakku nenda paĺlu Krk; üits puut rükki vaśt om, noh nii puuda osa Nõo; Noid oĺl iks nii katõ klaasi osa Urv; anna˽mullõ üte-katõ kübäre osa rõõvast; siihn podelin om vi̬i̬ĺ üte lonksu osa `viina Har; tulõ üle turu, luvva osa hako `kangli aĺl Se
3. roll; tegevus, ülesanne `atramihe osa oli alandlik `olla, vabadiku osa `vaikida Kuu; üks kana mäŋŋab kuke osa, oli `pöösa all ja `tömmas `laulu Mus; `saatus on määranud mulle elus seantse osa Saa; `ü̬ü̬se `mängsevä kaits tükki tondi ossa Kam || õppetükk Kas so osad on juba öpit; Sa pole jo täna `koolis käind, mine nüüd - - osasid `saama; `Oskad sa oma osasid Rei
4. osa saama jagu saama leeva kooruksed sii, ma‿p saa osa Kär; Äi saand öunast osa, tal polnd `ambud suus Kaa; ma‿p soa kurgist osa Vll; Meite vana körb akkab vanaks `jääma, äi saa änam eintest osa Pöi; osa võtma 1. osalema, kaasa tegema võttin ka senest suurest piust õsa Lüg; Ta on ikka sõast osa võtnd mees Pöi; ma kua tahan selless pulmass osa võtta Kod; sulastel es ole `õigust osa võtta, siss peremehe - - valisiva `eńdi ulgast valla volinigu Ran; läämiʔ osa `võtma mi˽kah, võtami seĺtskonnast osa Räp 2. kaasa tundma, tundma sama, mida teinegi pead teise ädast osa `vötma Khk; võtad osa teeśe rõõmust ehk murest Pal; si̬i̬ om üit́s `lahke inimene, ta võtt osa tõiste rõõmust ja tõiste `kurbusest Trv; kui tõene ei oless osa `võtnu ta õnnetusest, oless täl väegä `raske ollu Ran
osa2 osa Kuu Krj Tor Saa Trm Hls Krk Hel Har liha laps `tahtab osa Kuu; kas sa tahad sea osa või `lamma osa Tor; lient üksi `ańti, osa ei `soandki Trm; `täämpe paneme osa ja ubinid `ki̬i̬me Hls; sikke ku undi osa kunagi Krk
osna ośna Kod Kam laulujoru, -viis mes vene ośnada näd kaegovad laalta siäl Kod; papi ürrässivä kabeli luu`kambrin, aeva jorru vai ośnat Kam
veebiliides
@ veebihaldur