[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

oim1 oim Krl Rõu, g oimu hajusalt Sa, Mär Vän Hää Saa Kei JMd Koe VMr Plt KJn/-o/ Trv Ote, `oimu RId(n `oimu VNg), oemu Vän Rap Juu Kad Nõo, oime Mar Lih Kse Var PJg Tor Hää Trm Trv, oeme Rid Mar Vig Tõs Khn// Tor Kod Vil Ran, oima Iis Trm, `oima Jõh; oimes g `oime Khk Mus Krj Pöi Muh Hi Rid Ris Juu uim kala ku ujub, siis `oimud `liiguvad Lüg; [angerja sööta] piäd `ninda panema `seljä `oimu alt, et - - tämä elä Vai; ahvenal oo punassed `oimed Khk; oimestega tä ojub, ännaga annab suure vönksu Mus; sutil on `oimed üsna vähiksed Krj; kaks `oime oo aŋŋeral Muh; Ahvena selja oimes aa justkut sae Emm; Kalast pole muud järel kui rood ja oimed Käi; karus on punaste oemetega Rid; oemed oo kalal kõhu all ja pea `juures Mar; kaladel oo kõigel `oimed, kes ojovad, `pissel ogarullil koa Kse; kala oim akkas `kurku `kinni Tõs; kala kjõputab `oima Khn; oemud on mõla eest, saba on tüir Vän; ühed särjed on õige punase `oimedega Tor; tõmmasin oimuga käe kat́ti. vat lustul ei ole `oimu ega kedagi, `lutse on ää arida Saa; kala ei liiguta enam oimestki Ris; oemud on küĺle `kõrvas Rap; oemud visatakse minema, ega neid jo ära ei `süeda Kad; luomal ei õle `oimasi, luomal on koivad Iis; oimad on‿ned, kellega ta tasaluodis seisab Trm; oemed on kõik laiali, kui kala õjub Kod; rääbissel om oime ehen ja seĺlä pääl Trv; kalal om oeme laḱka, ku t́a vi̬i̬n om Ran; oimu om ni̬i̬ alumetse, kellega ta sõvvab Ote; mitte oimu(gi) liigutama mitte ühtki liigutust tegema Sie `ninda `otsas, et ei `jaksa `oimugi `liigutata IisR; nii vagusi magab, ep kipuda (liiguta) oimetkid Khk; ma olen nii väsind, et ma ei liigutaks `oimugi änam Mär; Nda laisk, et ei viisi `oimõ liiguta Khn; inime aenult `ingas, ei liigutand `oimegi Tor; `viskas vau vahele seilali ja‿i liigutand `oimugi VMr; sinä õle `kamrin ja ärä `liikta õma `oimegi Kod; kõrraliguld ei ti̬i̬, vahel rabeleb, vahel ei liiguta `oimugi Ran

oim2 oim g oimu Mär Hää VJg Sim Plt KJn/-o/ Krk Krl Rõu Plv/h-/, oemu Tor Kei, oima Iis; n, g `oimu VNg

1. meelekoht `tõmbas parema oimu kramaskille Sim; oimud on siin kahel pool Plt
2. aru, taip, mõistus ei ole `oiged `oimu VNg; ega tal `selged ega `õiged - - `oimu põle Mär; põle `oimugi, tal oo natike `puudus Tor; kus su oim on jäänu Hää; tal põle `oimu pias VJg; paĺlu sul on õige `oimu Plt; ni̬i̬ kait́s `laasi `veini võtiv miul oimu nõnda ärä Krk; ta‿i `kohma, tel ei ole `oimu pähän Krl; sul um jo hoim ärʔ `kaonuʔ Plv

oim3 oim Hls, g oimu Krk jõud, jaks, ramm kui vanas jääb inimene, oim kaob ärä; `oime võt́s `jalge seest nõnda ärä, et mia es saa koheki Hls; tal es ole `oimu sehen, et `suukse `kinni oless `panden; käsi om ilma oimute - - puu satti `pääle, lei oimu käe si̬i̬st ää Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur