[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

nöörima `nöörima, (ma) nööri(n) Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Han Tõs Aud Tor Hää Ris Juu Trm Plt KJn Puh; `nüörima, (ma) nüörin Ris Koe Rak VJg/-üe-/ Iis, `nüörin Kuu/-mä/ RId(-maie Lüg); `nü̬ü̬ŕmä (-r-), (ma) nööri(n) KJn Trv Nõo Ote Krl Har Rõu Plv Se, nüärin Kod; `nü̬ü̬ŕme, (ma) nööri Pst Hls Krk San; `nüermä, (ma) nüeri Khn

1. nööriga siduma, köitma `tarvis `kinni `nüöridä Kuu; [saapad] nii kövasti `kinni nööritud, et punassed armid jalal pεεl Khk; Akkas just `jalgu `kinni `nöörima Pöi; kotti `nöörima Rei; [ta] Oo `koorma `kinni `nöörin, mud́u kukuvad aśsad pialt maha Han; `nööris ta `vankre peale nii kõbaste `kinni Mär; varas nööritse `kinni Tõs; `nüeris enese `keskelt `kinni VJg; nüärib `ku̬u̬rmad Kod; nöörib oma pambu `kinni Plt; nööri kabel kokku Puh; nööri joʔ, kängitse kinniʔ Plv

2. a. krookima; nööriga kaunistama `talve palidu - - sie oli keik tagand `nüöritu VNg; `nüöritud ehk `krousitud `sielik; `naistel õlid `kõrged `mütsid - - `litrid viel pääl, `nüöritud `vällä Jõh; punatse nöörig olli na (särgid) nöörited Pst b. tahmase nööriga joont märkima tule tukkiga `tõmmeti nüör `mustast, siis `nüöriti Lüg; palgile lased riipsud `pεεle, nöörid εε Khk; Tulõ `aita `paĺki `nüeri Khn; no‿mma `liipri nööridüʔ, no‿m vaia nakada iist `lahkma Har Vrd nöörämä2 c. sidust tegema akkan kangast `nüörima Iis

3. soonima, muljuma Kui taluda rasked kotti seljas, siis rihmad akkavad ölade sisse nöörima Khk; Nöör oo `ümbre kaela `nöörin `lambal päris liha `sisse Han

4. piltl liigkasu võtma, koorima; petma, tüssama `kange toist `nüörimä Kuu; Ega ta `õige mies ei ole, `nüörima kippub `palga `maksmisel IisR; nüid seda nöörimist on, kellel `müimist on, nääd sa, kui `körget `hinda `nöutase Khk; selle obuse müimaga ta sai `ulka `nöörida Vll; `nööris ta üsna `paĺlaks kohe Mär; Ää lask ennäst `teisi `nüeri Khn; Ära võta inge`inda, see oo ju juba `nöörimine Tor; mõni, kes vägä `nöörija oli, `tõmmas vahest poole `palka tagasi Ris; nüöris teise paĺlaks Koe; eks siin ole neid inimesi nüöritud eluaja Rak; `mõisnikud õlid talupojade `nüörijad Iis; lina `kiskmisegä ja siŕbi`lõikusega nüäriväd `tü̬ü̬lisi Kod; küll nöörib palga kõik `väĺlä KJn; nöörib tõise käest raha `väĺlä Trv; ta taht tõise käest är `nühki või `nü̬ü̬ri, esi ei viisi `ti̬i̬ni Krk; Ta kisub ja nöörib kõik omale Nõo; näid oless odavamb ka saanu, aga tu̬u̬ olli `nü̬ü̬ŕnu Ote; kaupmihe `nü̬ü̬rvä `matse käest Krl; [tema] `süägi ei olõ siss rahu, ku˽ta tõist `nü̬ü̬ri ei˽saaʔ Har; kül‿ma vi̬i̬l mõista timmä `häste `nü̬ü̬riʔ Plv

6. a. tarvitama `niiskess `riissa alate ei nüäritud Kod b. rügama nöörib ikka edasi, ei tä `vaata tagasi sugugi Aud