[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

nõnda nõnda Pöi Muh Var Vän Hää Saa Kos JMd Äks Vil M Ran Puh Kam San, `nõnda Lüg Jõh IisR, nõnna Muh L K I, `nõnna Jõe IisR Mar, nönda Sa HMd, nönna Noa Ris, `nonda Jõe

1. sedamoodi, sel viisil, selliselt `Nõnna me ei `jõudandki keriku `menna IisR; vahel ikka sai seda part lüketud - - kes es pea nönda seda `kurssi, lükkas parre maha Ans; Koer akkas nönda `aukuma Kaa; mehed ep epita ennast nönda mette Pha; Süda peksab nõnda kas üppab rinnust `välja Pöi; lipp `nätab nõnna, kut tuul oo Muh; ikki oli `enni kordkarjane - - pereaaval `keidi, `nõnna metu `looma sol oli Mar; kuhu sa nüid nõnna joosed Aud; Nõnda nid põllud kõik üles `tehti Hää; enne põld ju `arstisi nõnna Kei; kanad võtavad `tuoreid kardulaid, kohe nõnna kugistavad `alla HJn; nied sääred olid siis neil kapukatel teist`muodi, nõnna lühemad KuuK; mahla `laskmine käib nõnna, `enne tuleb teha puust mahla tila Amb; riisikaid nõnna kui sita`sieni `kasvas uńnikus JJn; `pańdi villad `sisse ja liigutedi iga pää kaks `korda - - nõnna üks nädal Sim; nõnna elasime vanast Iis; kuda vanemad, nõnna lapsed Kod; minu pääväd on lähnud kõik nõnna MMg; nüid on nõnna säädetud, et lõõsk `väĺla ei tule Äks; inimest läävad väga laesas kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; mis sa nõnda `müllät Trv; su̬u̬ kasel om ümäriku lehe, ei oole nõnda saḱke sehen Krk; vai nõnda siss inimestel raha käen `olli `pildu ku `nüidsel ajal Ran; mia taha egä tü̬ü̬d nõnda tetä, et ärä saab tettuss Puh

2. sel määral, sedavõrd; väga, eriti `nõnna iad olite `süia, et süöks viel `präägu (angerjatest) Jõe; sie mies on `nõnda kokko `kuivand Lüg; leib nönda pätsiks jäänd, poole `küpsemisega Khk; on küll nönda vihma väärt, aga ei tule Mus; täna lämmatab nönda lobjakad Jaa; Sa said selle nõnda ruttu `valmis Pöi; odr oo nõnna kumeras ja kõveras Muh; tohe mette `laska [ahjul] nõnda valjusti tõmmata, `tõmbab tule `korsnast `välla Var; nõnna `vaene inime Tor; sis‿ma `astusin justnagu - - pasa unikos, nönna tüma oli Ris; kellel olid nõnna paksud `juuksed, tegi kaks `pat́si HMd; minu kääd on nõnna ullud tormid, ei nad tee änam kedagi Juu; ilm nõnna `umbine, ei sua ingatagi Kad; tõese aśja `piäle tämä nõnna imuline Kod; mütad vahel müttavad nõnna maa ülesse Äks; magab nõnna magusasti Ksi; pliit oli tuas, ega ta‿s nõnna veike old Plt; tegin pattu ja jäin nõnda `vaesesse Vil; nonoh, nõnda vana sa küll ei oole Krk; rinnust taht `lahki lüvvä, nõnda valut Ran; `oĺli nõnda lähiksen, et oless saanu käega `kinni võtta Kam

3. umbes pitka varrega müt́s, üks nönda (u 25 cm) pit́k oli see vaŕs Kär; pää on kesk `päikest, nönda kellu `kümne, ühü`teisme `aegu Pha; Katsu siis nõnda `lõuna `paiku siia `tulla Pöi; tubli vana poiss õli, nõnna `uassa neljä `kümne Kod

4. (ühendsidesõna osana) nõnda et nii et see oli ranna `ääres, nönda‿t vesi kεis oue Jäm; vali tuul nönda‿t ajab sia `püsti Khk; sadas nönda‿t `laksus Kaa; pia valutas nõnna‿t JJn; kahe otsa pial virutati, nõnna et kurikas `plaukus VMr; kõva leib, nõnna‿t murra `ambad ära Iis; kari käis raiasmikus, siis oli `piima nõnna‿t Lai; kõva `piägä obone, kisu nõnna et KJn; küll meie müllässime karjapoesiga nõnda‿t ärä `väśseme Puh; nõnda kui ~ kut 1. (just) nagu, otsekui Nad olid suured söbrad, nönda kut säŕk ning perse Jäm; laps `karjus nönda kut ratta pεεl Khk; tü̬ü̬ nõnda ku lennäb kää Saa; obune pidi koguse aeg nõnnagu `sörki `laskma JJn; magab muas nõnnagu vana mauk VMr; käib nõnnagu uksed paaguvad; koeval aal tuli nõnnagu jõgi juakseb Kod; pääsukesed vahel - - `laulsid nõnnagu käras Ksi; `juuse om kohevel nõndagu kuhja lava; `vihma tulep nõndagu aĺl puha Krk; veri ju̬u̬sk nõndakui oja; käe varre olli jämedä nõndakui tõese inimese kindsu Puh 2. niipea kui, nii kui nöndakut lae `paistama akab, poiss paneb `randa `sinkama Mus; lati ots oli `pehkind, nõnnagu [lehm] sarved `sisse lõi, pudi taga; laugas on `jälle nisuke - - tüma koht, nõnnagu `piale lähed, vajud kohe Kad

Vrd ninda