[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

ajotse|sõnad pl ajotse sõnad sõnad nõiduse vastu – PJg

arstima `arsti|ma (-ŕ-), (ma) arsti(n) (-ŕ-) hrv S, L KPõ Plt KJn Kam, `arstin R(-maie Lüg); `aŕstma, (ma) aŕsti (arsti) Tõs Kõp Vil eL(-me M San; `aŕštma Lei); (ta) aŕsib Kod; impers arsitakse VMr ravima, tohterdama (hrl nõidusega või rahvatarkusega); nõiduse mõju kaotama piim läks kokku. no siis `arstisivad ikke `sirbi `otsaga - - `tombasivad `piimale `risti `pääle ja VNg; `arstimise roht on eli ehk kõhe `piiritus viin Lüg; se tiab ko `roosi `arstida Pha; issisõnadega `arstis inimesi Mih; `enne ohatleti või arstiti `kuńtsidega Aud; suola `tüikad, neid arstitakse ära, kui varastatakse liha ja sellega vajutatakse Kad; kes `vainu köie ära lahutama, selle käsi olema ia `arstimeseks Plt; `aŕstisid poha maa `rohtaga Vil; temä arstib vi̬i̬ ja sõnadege Krk; maa-alutsit arstiti üste `vi̬i̬ga - - siss `loeti meie˛esäd Nõo; õpe rahaga iks arstiti [maahäda] Kam; ku jalaʔ umma˽`haigõʔ, siss kunna maŕaga aŕstitass Rõu; Nii`mu̬u̬do aŕstõ timä uma maŕaleemega `väega paĺlo `haiget `tervest Räp; lät́t kuuʔ vana baaba manuʔ `arstma Lut || piltl no küll nüüd sadu tuleb, kuer `arstis `eina Kuu; kangast pidit `aŕstme (telgedel seadma, kohendama) Trv

kunsitaja nõiduse-, kunstipidaja ennemä olid `sioksõd kunsitajad Khn Vrd kuntsija

kuntslikult `kuńtslikult Vän JMd Koe
1. kunstide, nõiduse abil `kuńtslikult arstiti Vän
2. (pasuna tegemisest) `võeti üks kõver mäńni juurikas, selle `kuńtslikult õõnestati ära Koe

moondama `moondama Khk Pöi Phl L/`muõ- Khn/ hajusalt HaLä, Amb Trm Plt Rõu/-mma/, `muondama VNg Lüg Jõh/-mma/ Ris JMd/m-/ Kad VJg/`mua-/ Iis, `mu̬u̬ndame, -eme Krk

1. a. teist kuju või väljanägemist andma, moonutama; muutma [kadrisandid] olivad `muondaned end `naiste`rahva `riidesse VNg; tüdruk `moondas oma nägu Phl; riie `moondab ennast, `vaata teenep̀oolt küllest [on] teist `moodi, teenep̀olt küllest `jälle teist `moodi Mär; mis sa `moondad oma näust Juu; küll oli sie inimeste elu jo ike imelik, kui pailu ta `muondand nüid ja `muondab `ühte `puhku Kad; tema `muandab oma elu (abiellub) VJg b. (silmamoondamisest) Ta oli `sõuke kunsi mees olnd, `kõrtsis `moondand teiste silmad ää, inimene nägi `asja tükkis teise pidi kut see oli Pöi; ära `moondamist - - usuti `paĺlu, sia `põrssad `silme ees `vaĺmis teind, obused `silme all katusele pand, üks `nõidus ikka oli Kul; siĺmälummuteje - - inimeste siĺmä mu̬u̬nds nõnda ärä, lummut́s, ulk inimesi ollu sääl ja nännu, et temä iki tükś palgist läbi Krk Vrd moonama2

2. nõiduse vm väe abil teistsuguseks, teiseks muutma libaunt, sie pidi õlema `muondadud inimine Lüg; `muondas enese uńdist Iis

Vrd muundama

ohutama1 ohutama VNg Jõh Khk Emm/-dama/ Phl Mar Mär PJg Tor Jür JMd Koe VMr Kad Rak Sim Trm Ksi Lai, oho- Lüg(-mma) LNg Vig Ris VMr Kod Plt Pil KJn nõiduse või rahvatarkusega haigust ravima vm paha peletama õlin `paisesi täis, sai ikke ohotada üht `asja ja tõist `asja, ei ävinend `vällä; `kuera `nästik, nied piab ohotama mõne `muodi Lüg; Kes tias, võis ohutada `teise `luomi ja `aigusi Jõh; `aiged ohudasse Khk; küla arst ohutab Phl; ohotadi vana vasega ja kadaga `marjadega LNg; seda saand rohutud ja ohutud küll, aga kedagi ei `aita Mär; kitsi käe sees, sis pigistässe kahe `vasta `nühkjä puu vahele, sis sedäsi ohotasse Vig; Selle tõbe pea su kallalt ära ohutama PJg; katsob ohotada - - ehk saab paremaks Ris; `tuodud nõia vanames ohutama JMd; kolme saksa mua pialt `tuodi kadakaid ja sipelgaid ja suitsetati ja ohutati piima `riistasi Koe; uśsiehmatus, kas uśs näeb inimest või inime `uśsi, siis tuleb ohotada läbi köie või läbi redeli `pulkade VMr; siga oli `aige, küll ohutasin teist, aga ikke suri ära Kad; lastele `laśti paea `auru, kui laps ehmatas, see oli `jälle ohutamine Sim; sinuda one jo kauva põdetet ja ohotet, aga ike sa‿t sua vi̬i̬l `tervess Kod; ohutab teist, ti̬i̬b `rohtu `talle Ksi; mõni loom tahab ohotada Pil; see paese tahab ohotamist KJn