Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
närvetus närvetu|s(s) g -se Hää Trv Hää Trv San Krl; närvetüs Trv, g -e Vas; närvetis Khk Han Saa, g -e KJn; närvets Mar Hää Saa Trv/-t́s/; pl närvetse Krk
1. nõrkushoog; minestus mul jooseb igi, `siuke närvets tulli pääl Hää;
mammal tullu kerikun närvetis `pääle, süda läinud nõrgas Saa;
miul käive seandse närvetuse `pääle Trv;
`temä ka nõrga süämege, temäl käive kuuma närvetse Krk Vrd närdistüs,
närvehtüss,
närvitus 2. närb, isutu (olend) Müüsi lehma ää, oli nii närvetis loom Khk; See oo na närv nagu närvetis Han; Tema mudu katsub süüa ja mõnda sü̬ü̬ki ei sü̬ü̬ kunagi, on ikki üks närvetis KJn