Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
nurgeline nurgeli|ne hajusalt Sa, Phl Ris Kos HJn JõeK JMd Koe VJg Iis Trm Trv Hls, -le|ne Muh Phl hajusalt Lä, Tõs Tor Hää Juu Plt KJn; `nurkeli|ne g -se hajusalt R
1. nurkadega, nukkidega (ka liitsõna järelosana) sie `paadi sisemäne külg on niisugune `nurkeline Kuu;
laud on `nelja `nurkeline Lüg;
möni asi on `mitme nurgeline Vll;
nurgelene põllu tükk na sańt `künda Mär;
anijalg kraabib sedasi maad, kolmenurgelest otsad Kir;
katus oo ülält nurgelene Tõs;
nurgelised tuolid Iis;
ümmargune ja nurgelene Plt;
ni̬i̬ om `väege nurgelise, ei ole sugu ümärigu Trv || (kehavormidest) see on üks nurgeline tüdruk JMd Vrd nurgaline 2. lapuline, kontvõõras `sõuksed joobakad poisid keivad nurgeliseks Pöi;
tuba `tulle täis nurgelese;
`pulmes `olle palju nurgelisi Phl 3. euf hiir, rott `nurkelised `üeldi `enne `iired olema Hlj;
nurgeline paganas, keind jahukottis;
nurgelised söönd leva `sisse augu Khk;
Pane rasvapaŋŋi kaan kövali peele, et nurgelised kallale äi saa Kaa;
nurgeline tegi paha, näris koti katti Pha Vrd nürgeline