[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

nudi nudi Kuu RId SaLä Kaa Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Vig Kse Tõs Vän Tor Hää Saa Ris Hag Juu Jür HJn Jä VMr Kad VJg I Plt KJn M TLä Võn Ote San V; p nut́i VLä

1. väljaulatuvate osadeta; sile; paljas a. sarvitu või kõrvutu; ka väiksekõrvaline on `sarviega päss, on nudi päss Kuu; `ilma `sarvidetta lehm on `näutu lehm, nudi lehm Lüg; neid `lehmasi on `paljo, `kellel ei ole `sarvi, sie on muli ehk nudi Vai; nudi lehm, kellel `ültse `sarvi pole Mus; Nudi veis, see pole mitte midagi Pöi; lehem on nudi Rei; nudi lammas oo, kel põle `kõrbu Mar; nudi `kõrvadega loom, külm kõrvad ää võtnd Mär; nudi `lehma ei piä raat́ Tõs; me pidasime ikki nudi oinast Saa; nudi lehem - - niisuke ei tee teisele loomale `vaeva koa kedagi HJn; see nudi lammas, see veike `kõrvadega; päris maa`tõugu [lehmad] olid `ilma `sarvedeta, nudid JJn; nudi lammas, kel `kõrvi ei ole Kad; nudid `lammad - - vähäkene aga [kõrva] juurikid one Kod; neid nudi `lehmi `ööldi, et `piavad `anma `piima küll Lai; kel sarved, se on sarvik, kel põle, si̬i̬ on nudi KJn; nudi `oinid om küll vi̬i̬l Pst; nudil [lehmal] tule egä poja aal siĺmäkulmu pääl üits kiber Krk; töbi `kõrvuga `lamba, nu̬u̬ om nudi Ote; siihn laadan is olõki üttegi nut́i `lihmä Har; ilma sarvilda nudi lehm Rõu; meil nudi `kõrvega lammaśs Räp b. lühikeseks või paljaks pöetud Nüüd oled peris takkanudi, `oite nügitüd `hiuksed ärä Kuu; kui on `lambal vill `välla `niidettu, siis on nahk nudi Lüg; pεε leigeti päris nudiks Khk; Aadul oo seike nudi abe Kaa; Pea oli nudiks tehtud Pöi; pea nudi `otsas Muh; ku ta masinaga ära `aetas, siis ta on nudi Hää; tegi pää nudis Saa; lahen pea nudist teha Trm c. (muud juhud) obosed `talluvad õkkad maha `õtril - - `õtrad `jääväd nudist Lüg; Mäe nuki `otsas pisike nudi rohi, all kena rohi Pöi; tuulemaru `lõhkus [veskitiivad] maha, paĺlas nudi jäi JJn; piimapüt́id nudid, ilma `kõrvadeta VMr; nudi, ilma arjata kukk; sabad jääväd `si̬i̬mneterädelle `külge, neid ei ivata nudiss Kod; ni̬i̬ lõhuv ärä nudiss puha päält peedi Krk

Vrd nüdi

2. nüri, tömp; ka hädine, kehv Oli nisuke nudi olemisega `teiste `kõrvas (tagasihoidlikust inimesest) IisR; Mul oo täna oomiku seike nudi olemine, teris püsut teise ääre peel Kaa; ma lõin‿s ned kaks (sahatera) ilusti teräväks ja üks `jäigi nihuke nudi Juu; Alumine `teiva ots jäi nudiks, mitte `muasse ei sua Jür; mu mälestused on nii nudiks läind Pee; kuer on nudi sabaga Koe; nõul‿o nudi Kod; vanad [tanud], need olid nagu ilma sirmita müt́s - - nudi põrmuke pia kuhal Plt; ti̬i̬ nudi `pääge kuhi - - ärä `väege terävet tetä Krk

3. pea tule, ma suke nudi ää Muh; Ku˽ma siist vallalõ päse, sõ̭ss su˽nudi ju̬u̬sk mäest `alla ku˽`kapsta pää (ähvardus) Rõu Vrd nudu

4. asi (on) nudi 1. asi (on) korras, valmis Ühe `piendra `kaevas ülesse ja täma `mielest asi nudi IisR; ti̬i̬ ärä ja asi nudi Trv; no‿m asi nudi, n‿om kõ̭iḱ kõrran Har 2. asi (on) halb Asi oo nenda nudi, mette‿p tee, mis peaks tegema Kaa; See asi on seal majas ikka nii nudi, et seal pole mitte midagi, tühad seinad Pöi