[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 5 artiklit

nosu1 nośu (-s-) VNg Jäm Khk Emm Käi Kse Tõs Tor Hää Nis Kad Ksi Lai Plt KJn M Puh Võn Kam Ote San Urv Krl Rõu, nośo Kod KJn Kan Rõu Plv Vas, noso Emm Ris

1. piip, piibunosu piibu nosu järjest ees Khk; sool `jälle see nosu suus Emm; imeb ikki seda piibu nośu Hää; kõvera luiega piip one lülidegä, egä nośol lülisid ei õle, nośo on `õige varrega Kod; `ühte `puhku piibu nośu ammaste vahel Ksi; piibunośu om tal alati kähen Pst; nośu om suhun Ote; kos mu piibu nośu jäi Urv; Sul ka˽taa nośo mugu˽küttüss nõ̭na all nigu˽mõ̭ni `koŕssna Rõu || lühike mi̬i̬s one nośo Kod Vrd nosi2

2. soni sui kantase ikka nosu Khk

nosu2 nosu Lüg/-o/ Jõh IisR Vai Khk Mus Pha Rei Mar Mär Lai KJn Vil, nośu Kse Var Tor Hää Saa Jür Iis Pst Hls Krk Nõo Kam Krl, nośo Kod Pil Kan Urv Plv Vas Se nohik, tossike `tõine on, kie pali `räägib ja `tõine `jälle, kie on niisukene noso, ei saa kenegägi `rääkinest Lüg; Ise `niisikene nosu mies päältnähä, aga vahi misikesed vigurid Jõh; Küll on nosu, `istub `terve `õhta `nurgas kui nui IisR; on üks va nosu inime Khk; agarate `ulkas oli üks nosu mees Rei; Ei niisugusele nosule maksa küll mehele minna Mar; ega see nosu mõesta teha kedagi Mär; Mõni inime oo naa nośu, et teeste seas suud `lahti ei ti̮i̮ Tor; see on nosu, see ei tää kedagi, nosib iga aśja kallal mitu `aega Saa; Nii nośu põrsas, ei see sul edene `ühti Jür; Ah temä `sääte nośu om, temäst ei saa midägi asja`aajet, kunas nośudest enne midägi om saanu Krk; ei mõśta `endäle mi̮i̮st valida, võtab üte nośu `endäle `kaala Nõo; sa˽saat ka üte nośo mehe, varvass `näütäss, `väikene varvass om suurõst `varbast piḱemb Urv; üts vana nośo um, tal olõ õiʔ ellogi seeh Vas Vrd nosi1, nosojas, nösu

nosu3 nosu Kuu IisR Khk Mus Pöi Mar Mär Kse Han Hää Jür Kad, nośu Han Aud Nõo nina Nosu on nii `kinni, et mitte `sutsu ei tule `hinge läbi Kuu; `Tõmmas nosu täis, oli `õuves maas sääl nii pikk kui lai IisR; Mönel oo suur nosu, mönel pisine Khk; tugev vötu mees - - vötab `liiga nosu täis Mus; Ää sa mo nosu `pihta löö Pöi; Vanamees oli jälle nosu täis tõmman, ei see änam valget päeva näegi Han; küll sel‿o aga nośu Aud; `Tõmmab nosu täis ja aidaa Hää; mis sa topid oma nosu igale `puole Kad; Latsel om kül väega väikene nośu Nõo Vrd nösu

nosu4 nosu Kuu VNg IisR VJg kraam, nodi; noos Sie poiss sai `tantald `suure nosu (päranduse) kohe, elä eluaja `sengä Kuu; saab temä sene raha nosu keik omale VNg; No kas võttid `einamal̀le nosu (toidukraami) ka IisR; no sel inimesel on seda va nosu küll VJg Vrd nosi3

nosu5 nosu Hää Juu, nośu Krk nohu ma ole peris `aige nosuga Hää; ninä nosus, nosiseb aga `peäle Juu; ku sa ärä olet küĺmeten ja ku nośu nina sehen om - - siis oia `jalgu või `käśse `lämmi vi̬i̬ sehen Krk