[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
norutama norut|ama Kuu Hlj VNg Jõh IisR Jäm Krj Pha Vll Pöi Muh Vig Kse Han Tõs Hää Saa Juu Jür JMd Tür Koe VJg Sim IPõ Pal Plt Trv TLä, -amma Rõu, -eme Krk, -õmmõ Krl; norota|ma Lüg LNg Kul Ris Juu Kod KJn Võn, -mma Lüg Vai Plv Räp Se
1. norguspäi, tegevusetult või tujutult konutama, norgus olema midä sa norotad siin tüö `juures; `taadi nokk norotab `eide `moldi = `kaivo nokk ja kaiv Lüg; pidin `öues norutama Pha; Mis sa sii külma käe norutad, mine `koose (koju); Tuuling norutab (ei tööta) Pöi; obused norutavad koa, `tahtvad `juvva Muh; Külma vihmaga obused norutasid karjasmaal ja olid päidpidi koos Han; kel raha põle, norutab ka nõndasama [kõrtsis], ehk mõni annab tilgakse Hää; kui loom `aige on, siss norutab, pää ees maas; lehmal võima pool asunikku `sisse anda, kui ta norutama akkab, viin teeb norutamisest `terves Saa; obune norotab `metses, ei leiä teist ülesse, seesäb vagaste öhö koha peäl na nui Juu; Kui töö `otsa sai, jäin norutama Jür; `luomad norutavad vihmaga Koe; laps norotab, ei tiädä, mes tämäl viga võib `õlla Kod; `istus pingi pial, norutas `pialegi Lai; poiss, mis sa norutat, tule `tańtsma Trv; pää `norku ehen mahan, muudku noruts pääle Krk; mes sä enämb norutad, saad paremba asemele; mesperäst ta norut, kas ta `oĺli väsinu Ran; ei massa oma pääd norutada nii tühjä asja peräst Puh; temä ei sü̬ü̬, ei ju̬u̬, mugu norutab Nõo; ärä norutõ midägi, asi ei olõki ull Krl; [kui] `süäme `haiguss om, siss inemine norotass, istuss kõõ kurvah Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|