[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

norima nori|ma R(-maie Lüg) Sa Muh Käi Rei hajusalt L, HaLä Kos Jür Jä ViK I Ksi Plt Pil KJn Trv TLä Võn Har Rõu Vas Räp, -me Trv Hls Hel, -mõ Krl Rõu

1. sõnadega torkima, pilkama; pahatahtlikult etteheiteid tegema, puudusi, vigu otsima kui täma norib `ninda, eks täma tahab siis tülitsemma akkada Lüg; `Vintis on, siis norib `riidu Jõe; Noris niikoua teiste kallal, kut oligid tüli `lahti Jäm; alati tülitseb, kes seoke tüli norja on Khk; Täma noris siis ikka, kui tilga õlut sai Pöi; mis sa muedu norid Muh; mees - - norib naese kallal Mar; ärä tule norima, soad `vastu piäd Tõs; norib `riidu ja tüli, pahandust Tor; küll tema võib norida Koe; mis kurat sa norid, tien su jahust Sim; akkas minuga `riidu norima Iis; ta noris minuga ilma aśjata Lai; ei saa rahu olla, taht tüli noride Trv; Mes sul asja, et tuled norima ja vigu `ot́sma Nõo; ärä nori tõist inemõist rumalide sõnnugõ Krl; nika timä see hommugu tanh nore, ku lätś õks tülüss Har; Mul oĺl ämm väega norija, es timä meele perrä jõvvass kiäki tetä Vas; Mul oĺl ämm väega norija, es timä meele perrä jõvvass kiäki tetä Vas

2. manguma, nuruma Käis rannas kala norimas Jäm; Noris jälle ema kääst viina raha Pha; Ta noris ja noris seda mu käest - - ma pidin sene ää andma Rei; `tiigrisi oo sii `Aapsalus koa näidatud, sedäsi `jälle noritasse raha `rahva käest Mar; ei tiä mis `maksusid noritassõ Khn; küll ta norib ikke vihma `väĺla, ikka sehuke aĺl ja aĺl piltl Aud; üks Nabala mies oli kole `kange norima, ei `alla viie rubla last Jür; kaupmies norib raha, norib viimast `inda Koe; [pulmas] noriti `viina, vahest `pańdi puud ette VMr; ärä nori, ega ma iki ei anna Trv; norina temä käest vil raha ja joona kõ̭ik `nahka Nõo; ega timä ei jätäʔ, timä õks su˽käest vällä nori Har; Norite tu̬u̬ (perenaise) käest munnõ vai muud sakuskat Räp

3. (välja) korjama; paremat välja otsima või valima kui oli `poie `aigust, sai ka sia`pohla `varsi ja midagi noritud Jõe; haamiga noriti süsi mere pöhast Khk; `Kaussis olid veel - - pisiksed räimed, suuremad olid ää noritud Kaa; lapsed norist nee lihanatuksed ää, söö sa vesi suppi Jaa; Sammelt `kisti `käega kadaka põõsaste alt, noriti rabast `turba `aukudest Pöi; kui räemed‿o ühe päeva veri`soolas oln, siis noritse `välja ja pannasse `õue taride `peale `kuima Muh; obo norib kõik `vällä, lopitseb jaho kõik `vällä Mar; kis noris supi paksu ää seest Mär; mis sa norid - - otsib lusikaga paramaid tükka Nis; piad oma lehmale [heina] norima ka `kuśkilt Tür; ta muko õt́sib ja norib paremad `einä Kod; kui on paks ära `söödud ja noritud teist, et ära solgutatud súpp Lai; norib ja mõnitab, ei taha sedä egä teist KJn; norisi kõik `rõiva poodin läbi, aga es `kõlba `üitsegi Puh Vrd nolima