[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

noogutama1 noogut|ama SaLä Vll Pöi Muh Mar Mär Kse Mih Tõs PJg Tor Hää Kei Juu Trm Ksi Plt Trv Ran Nõo Kam Kan Urv Vas, -amma Rõu Plv Räp, -eme Hls, -õmmõ Krl; noogudama Hi; nuogutama JMd Kad Iis, `nuogutam(m)a Lüg IisR Vai; noogotama Mar Khn Ris/-uo-/ KJn üles-alla liigutama; nookuma inimene `eiab jah, aga luam `nuogutab Vai; pisine laps noogutab `pεεga Ans; mis sa noogutad tukkuda Vll; Ise noogutas `peaga koa, kui tere `ütles Pöi; obu noogutab `peaga, aab `kärpsid kallalt ää Muh; Noogudas nousoleku märgiks Emm; obosed akkavad noogotama, nendel suured `kärpsed ninas Mar; mine magama, mis sa noogutad; mis sa `jälle noogutad seal, kui sa paegal ei seesa (hobusest) Mär; `Suagid siis riägitud, mis sa muedu `piägä noogotad Khn; veneusulesed noogutavad ja koogutavad kirikus Tor; obu noogutas kärbeste käes Juu; ta nuogutas `mulle `piaga, et ma `sinna lähäks JMd; obused noogutavad, kiil tükib obusele ninasse Ksi; noogut́ `miule `pääga Trv; varajane varess noogutab nõna, iĺläne varess pühib perset Ran; mis ta sääl noogutap innäst, `pääga lü̬ü̬p nigu `alla `pu̬u̬lde Kam; hobõnõ ei˽sü̬ü̬ ei˽midägiʔ, mugu noogutass inne Urv; joodik kah suiguss ja noogutass, seeni˽ku magama jääss Rõu; mis sa tah noogutat, kui ei lääʔ magama Plv; noogutõ `pääga, kas tollõperäst, et peri oĺl vai tollõperäst, et `vasta Räp Vrd nöögutama1

noogutama2 noogutama Pha Hää Kei Ann Koe IPõ/-uo- Iis/ Ksi Plt Trv Puh, nuagu-, nuogo- Kod näägutama, hurjutama; pilkama Kodus noogutati tüdruk läbi Pha; mis sa noogutad, va `ambakoer Hää; akkan kohe `ütlema ja noogutama neid Ann; nuagutab minuda selle aśjaga, nagu `pilkab Kod; ega si lapse süid ole, mis sa tast noogutad Ksi; pidas pika eebistli, üks tänitamine ta oli, noogutamine Lai; noogut́ tõise inimese läbi Trv; temä noogutap miu ütte`viisi Puh Vrd nöögutama2