[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

nohik nohi|k Jõh Jür Urv Räp, g -ku IisR Han Sim Iis Kod(g -ke) Lai Krk Hel Nõo Kam Ote Plv, -gu Kuu Khk; nohi|ko g -go Vai vaikne, seltsimatu või saamatu inimene `Kaubamies pidäb juo üä suu`värgigä olema, nohik `oidagu sest `ammedist `korvale Kuu; `Meie seda nohiku ei `sallined kuhe IisR; üks va vagusi inimene on, nöndakut va nohik `nurkas Khk; Nohikusi ma ei salli, [nad on] vakka, justkui pahased, rääkida nagu ei oskagi Han; sie on üks niesukene nohik miest, enese ette ta pusib ja on Sim; nisukesess nohikuss ei sua nuadami̮i̮ss, laheb tuuragi `põhja; `niskesed nohiked nääd onegi Kod; ta om esi`endest `seante nohik Krk; Temäst nohikust ei saa koolin käijät egä tü̬ü̬ tegijät Nõo; ta om kui‿ts vana nohik, täst ei ole midägi `asja Kam || nohiseja kes nosisass läbi nõ̭na, tu̬u̬ om nohik Urv; vana nohik, nohisõss inne Plv Vrd mohik, nohinik, nohisk(o), nohka