Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
iter (täitesõna lastelaulus) kell viiś iter liis Kod
*litar litaritlööma Rõu Plv 1. lulli lööma temä taht litarit lüüä, mitte tü̬ü̬d tetä Rõu Vrd lõtar2. liiderdama mul mi̬i̬ss lööse litarit muidõ naistegaʔ Plv
nibur nibur g -i keerd nibur rikub löŋŋa ära; pöle ainustkid niburid Khk
niger niger Hää, g -a Var Tõs Kad nigel tääl ei ole `jõudu, tä‿o na niger Var; põrsas jäi nigeras Tõs; pole asi kedagi, va niger Hää; nigeramba `asja kua enamb ei sua `olla, kui `praegu on Kad
nilo nilo liru; niru a‿ku lähäb sadama, ti̬i̬b märjäss selle sit́si, nõnnagu nilo Kod
ninur ninur Ans Khk Krj
1. juht, eestvedaja Seda vana jäärast passi pεεle, see igavene ninur loom Ans; vana lammas, see on ikka keige ees, va ninur lammas Khk
2. närb Va ninur lammas - - ei söö `ästi Krj
nirr niŕr g nirri SaLä Kaa Pöi kääritatud jook `Vötsi `nirri ko `pεεle Jäm; Nirr oo `söuke kalja ning ölle vahepäälne Ans; `nirri teevad, see läheb piha ka ikka Mus; Nendel oli natuke `nirri seal, imesime seda Pöi
*nitka pl `nitkad purje rehvpael puri `lasta `alla ja siis `rehvid `purje ära, `august paned nied `nitkad läbi Hlj
nitna `nitna Lai Krk (linasort) `nitnad on kõige parem lina Lai; `nitna - - mis `ristnast parem olli Krk Vrd needna, nitt2
nitse nitse g `nitse Trv Hel T(-t́-) V(n nidse Rõu Lut; nitsõ g `nitsõ Krl Har); niitse g `niitse Nõo; niitse Saa Hls, niidse Krk, g `niitsme hrl pl niis niitse kat́ti, kiba on `kanga pääl Saa; mis toemine kangass om, `koetass neĺlä `nitsega, mis labane, `koetass kate `nitsega; kangass pannass `nitsese Trv; ma pia kangast `säädme, `niitsme tahav `köütä; är tervet uut niidset tetägi, jätä vana jalg Krk; kui kolme `nit́sega `koeti, siss `tuĺli päält toemine ja alt labane; `nitset leivä vaheligu `valla Ran; naese nakassiva `niitsit tegemä; üits niit käis `terveni `niitse läbi, `katksi es tetä Nõo; minu sõsara ja mina kudasime katessa `nitsega ja `kümne `nitsega `kangit Võn; `nit́sit tet́ti `ru̬u̬pe pääl Kam; Kangass om mul joba `nitsede `pantu Rõn; Ku `nitsehe `pańti, siss nõstõti `nitseʔ üless puiõ pääle Kan; üt́s lang om ribavalla˽jäänü˽tahaʔ, `nitsest `vällä Urv; `Nitsõilda ei saaʔ kangast üles pandaʔ Har; [vöökudumisel] `säeti langulõ˽`nitse˽manuʔ ja˽noist `nitsist tõmmati `vaelik Rõu; `Nitse˽tet́teväʔ esi `nitse lavva pääl kõvast linatsõst niidist Räp; mehi`kuatsõl lät́s keskpaiga `nit́sit katõvõrra, mehi`kuatsõhe `nitsehe `pańti vanast pühäserät́i `põhja kaʔ Se; `nitseʔ omõvaʔ `kanga mun Lei || (lõpustest) pää siseh ummava˽kala `nitseʔ Plv
nitt1 nit́t San Har Rõu, g nit́i Tor Kos JJn VMr(sn-) Iis Plt KJn Krl Plv, niti Han Hää Juu Trv Puh Nõo; nitt g niti Kaa Käi Mär Tõs Khn PJg Jür Amb Trm Pst Hel(sn-), nitti Kuu Hlj Lüg IisR(sn-); net́t g net́i Saa Kod, neti Krk lõige, snitt Mes hädä se nittie järel‿o `riiet `leikada, vade eks `katsu `ilma nittietä Kuu; `Omblen `pluuse ise `valmis, mul on nittid olemas Hlj; Maaskrae snitti võis `mitme `muodi `leikada IisR; vanal ajal olid ikke `munstred, nüid oo - - nitid Mär; Neid nit́ta oo ia `riide pial `panna ja selle järel lõigata Han; Mia lõega ise omalõ jaki nitte `järge Khn; nit́ide `järgi saab `saapa `pealmised lõegatud Tor; tark `õmleja net́te es tarvita, temal käis pää `järgi puha Saa; nit́id tehti paberist ja õhuksest papist, siss oli `kergem `väĺla leegata Kos; Rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla; `võt́sin inimese järel mõedu ja siis snit́tide järel `lõikasin VMr; paberiss net́id Kod; nit́i järele tehässe `riidid KJn; Ilusid rõõvid saab ääde nittege Pst; ilma net́tet es mõista lõigate Krk; pu̬u̬ĺ snitti sehendet ju üless Hel; Temä ei ole opnu umblema, aga kui niti saab, siss tolle järgi lõikab väĺlä Nõo; umblõjil omma nit́iʔ Krl; ku õks hää nit́t om, siss võit hääd jakki lõigadaʔ Har
nitt2 nit́t Hls, g nit́i SJn, niti Krk(ne-) Plv; snit́t Har (linasort) nit́t oli kõege parem - - nit́id oĺlid väga ilusad linad kah - - neid nit́tisi paelu ei saand SJn; õige `pehme lina olli neti lina Krk; kõkõ parõmb soŕt linnu oĺl snit́tlinaʔ Har Vrd nitna
noor noor g noore S L K(-uo- KPõ; -ua- ViK) hajusalt I(-uo-); nuor g `nuore R(-ua- Hlj Jõh); nu̬u̬r (-ŕ) g noore Hää Pal Ksi Vil M T, noorõ V(nuo- Lei Kra), nuare Kod; nuõr g nuõrõ Khn
1. adj lühikese eaga, lühikest aega eksisteerinud a. (olenditest) `talve `jääga tuleb `siie `ülgesi `nuori Jõe; juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; `tõisele `nuori `luomi ei `näita - - sõnab ära Lüg; ikkuna taga olivad lappulaised, `nuored mehed Vai; noorest pεεst `kεidi ka `tantsimas; noorde `loomadele `antasse lina öli Khk; nooremalt pölvelt käisi `Riigas praami peal ja laeva peal Pha; Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magamas köisid Muh; Äi nende noorde obustega saa kardli mullasta Rei; kui sa nooreld `vaeva nεεd, sis magad vanald `pεhme säŋŋi pεεl Phl; kolme `aastane oo noor obone Kul; vanad `rääkväd seda keelt, mis nad on noorest õppind Kir; Vanal poesil oli `õnnõ, sai nuõrõ naesõ Khn; rõõm teeb nooremase Tor; selle `tütred nopitas (naitakse) noorelt ära Hää; sai `uusi `nuori [härgi] `juure kasvatud Ris; noor koer äritab ja vana koer `salvab Hag; kel nuorelt on `õlpus old, sie elab kauem HJn; mina nooremalt ei olnud sugugi `aige KuuK; siin põle enam `ühtegi nuort inimest JMd; minul olid noorelt `veiksed `juused Ann; tüdruk üppas üle kroavi nigu nooor sälg Tür; enamb puole minust olete nuoremb VMr; sie on nagu nuorte inimeste lõbu, kui suavad kedagi `tönkida Kad; nuortele tüdrukutele ennustab kägu Rak; `pulma `vastu`võtjad [olid] nuored poisid Iis; kes on nuarelt ilos, one kua vanalt ilos Kod; akkame noort obust õpetama Lai; poisslast `öeldi noor peremees, esimene laps jäi peremeheks Plt; ega‿ss vanema inimese es roogi linu, mina oli nu̬u̬ŕ ja kärmäss Trv; ole noorepess, käi ärä Krk; nooreld om nigu kot́t pään (ei mõista elu) Ran; meil `olli nu̬u̬r obene, ta `olli jäĺe `kange `ju̬u̬skma; aug om, medä nooremb, sedä paremb Puh; pane `säĺgä, mes sä paned, ega nooress enämb tagasi ei saa; ma panni kana `auduma, `mõtli, et `nu̬u̬ri kannu saab, aga kõik om kikka tulluva Nõo; kargap ku nu̬u̬r iŕv ratta `säĺgä Kam; üt́s om vana ja jõvvõtu, tõnõ om nu̬u̬ŕ ja mallõtu Kan; esi lähät vanõmbass ja hädä lätt noorõmbass (tugevamaks) Har; tiä võt́t noorõ naaśõ, esi nigu vana muld Plv; ma oĺli noorõh terve˽ku hõpõ Vas; töbi hannaga pini saa sõss, kui tal noorõlt hand ärʔ lõigatass Räp; ta om vi̬i̬ĺ nu̬u̬ŕ mi̬i̬š́, äi olõ vohn Lei b. (taimedest jms-st) `õunad ei õle `valmis - - on `nuored; `lammastel ajab lokkod `lõvva `alle, kui nuort `rohto `saavad Lüg; `Mindi `noori `tuhlid `vötma; akab noort `metsa kasvatama, p‿lase `loomi `pεεle Khk; Nendel on pailu `noori õumpuid; Lehm noore rohu peal olnd, kohe `piima `rohkem Pöi; nemad (luiged) käisid noort roo juurt `söömas Noa; liig noor lina ka pole ea Vig; õõnad oo noored alles, `punkas ja vihadad Tõs; `erned süńniväd ike enimi, aga ei uba põle noorelt kedägi Juu; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruuń väŕv Amb; ta (lehm) võtaks noore rohu pial isegi `jõudu JJn; mis pärast niidetasse, see on nuor luog Koe; mõned laśsivad noorest `metsadest maad teha Trm; `pähklid on vi̬i̬l nuared ja `tu̬u̬rved Kod; mõne päävast abet - - `ööldi, et nagu noor oras Lai; kardul joba `äitsness, `varsti saame `nu̬u̬ri kardulit süvvä; marja peenikse ja noore alle Krk; nu̬u̬r ain `oĺli joba `ümbre kasunu rondile; kos olli `nu̬u̬ri `kuusi, sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordest kuustest Nõo; ärä sa mine `nu̬u̬rde `mõtsa karjaga Kam; ku `kapstalehe õige noore olliva, siss tetti `värski `kapsta suppi Ote; vabarnamarja kasvava mõtsan noorte raendikide pääl Rõn; ma võt́i `täämbä jo `nu̬u̬ri ubinõid (kartuleid) Har; nail nooril om timahavva `väega vähä all (kartulitest) Räp; noorõst riśtkhainast jät́ä `veitkese `si̬i̬ḿnest Se c. (toidust, joogist:) värske vana `ambale on noor leib εε `süia Ans; ma sai Oogudilt‿surt noort ölut ning nüid ma ole nii loĺl (purjus) Khk; supp õli paks nagu nu̬u̬r puter; paks `värske kali on kõhe nu˯u̬r õlu Kod; `võeti mesikärjä, `panti nu̬u̬ŕ õlu vai vesi pääle, tu̬u̬ oĺl tu makõkahi Ote; nu̬u̬ŕ ku̬u̬ŕ om rõõsa piimä ku̬u̬ŕ Har; ku̬u̬ŕ om vi̬i̬l nu̬u̬ŕ, ei saaʔ är võttaʔ Räp; `uutse `pääle kutsuti hõim, ku nu̬u̬ŕ leib sai Lut d. (loodusnähtustest, -objektidest:) hiljuti tekkinud, uus, algav, kujunev kui nuort jääd oli, siis `vimbu `püitsid `selle jalg`nuodaga JõeK; kui `nuorel kuul tuod save, minegä `ahju tehä, siis siginöd `kilgid Vai; noor lumi maas Khk; noore jää alt sai `värsked `augesi Pha; Jahi ilm on ea, õhk on `selge, tuult pole, paras jägu noort lund Pöi; uied põhud pannasse asemele `noores kuus Muh; `noores kuus raioti `metsa Mar; see `oĺli talve, noore jää `aegas Hää; See taba on ike, et noorel kuul niidetakse `lambaid Amb; nuorel kuul ette võetud aśsad edenevad `easte Rak; õli reeti̬i̬d, nu̬u̬rt lund õli Kod; oja `kohta on ta suur ja jõe `kohta `veikene - - noor jõgi Lai; vaist tulli nu̬u̬rt lume `pääle Krk; noorel kuul lännä allitama, iki vanal kuul `püiti tetä `leibä Ran; ku `taivan nu̬u̬r kuu om - - võta rahakot́t `peiu ja siss vahi, siss saat si̬i̬ kuu äste raha Nõo; noore jää `aigu ommava lutsu Ote; nu̬u̬r lumõkõnõ oĺl kah sadanuʔ, hommugult leüse naid `jäĺgi Har; ilm om noorõh pilveh (õhukestest pilvedest) Vas; nu̬u̬ŕ taĺv, päält vana talvõ tuĺl jäl lumi `maaha Räp; noor lõuna 1. ennelõunane aeg Ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni Jõh; ühna noor lõuna juba Muh; ma noorest `lõunest tulin künńist Mär; kui omikust `süiä ei soa - - olin noore `lõunäni söömätä Juu 2. ilmakaar, kust päike paistab enne keskpäeva `kello `kümme ühetõist`kümme ajal `üeldi, et päiv on jo `nuores `lõunes Lüg; Suuresso einam jääb noore `löune `alla Ris; pää jo nuores `lõunes, sa alles tuled VMr 3. ennelõunane eine sü̬ü̬b natuke nu̬u̬rd lõunat Hää
2. adj väike Kölk na noor regi Käi; suured supilusikud olid, `niigu noored kulbid Var; suur lai kraav, vesi sees, nagu noor jõgi kohe Ann; rükki akid õlid kui nuared kuhjad Kod
3. subst hrl pl noor inimene `Nuorel nugise `silmad, vanal varekse `silmad Lüg; `nuored `istusivad kaik `paarite `penki `pääle Vai; seda kεib mäleda noordel ning vanadel Khk; küla kiigel kari `noori koos, teevad `naĺja Vll; noored tukuvad ja teevad võrgule sõnnid `sisse Muh; noordel oo nüid paĺlo neid raamatusi Mar; noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis Pär; noored aavad mud́u `parru, ei nemad sitad tea kedagi Rap; nii noor kui vana tunneb `rõemu kevadest Tür; noored läksivad, vanad jäivad kodu Ksi; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; si̬i̬ om vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass - - nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; egä nende noordega niisama ei saa, neil piab olema kõva kari Ran; noore om `õlpu täis, siss jooseva Nõo; olliva lina`talgu, siss `aeti jälle `ulka `nu̬u̬ri kokku Ote; ku mõ̭ni nu̬u̬ŕ oss nännü˽tu̬u̬d vana`aoleist ellu, tu̬u̬ oss `naardunuʔ Krl; vanaʔ ei `kõlbaʔ noordõga ütte Plv; või naid `nu̬u̬ri külʔ, kõhõ lööväʔ `kepsu Se; nuorõʔ mõesta eiʔ sukugi Kra || noorus Ta on jo `nuorest nõrk ja rumal viel, las `kasvab IisR; üks on vanast `väätike, teene noorest nõdruke Juu
nuor, nuora nuor g `nuora Jõe Hlj Lüg Jõh/-ua-/; n, g `nuora VNg Vai nöör, köis kui `julla [hülgeid täis] sai, nii et `jaksasid `nuora vedada, nii`kaua sai `püietud Jõe; juo üks `nuora `saie (keerd) on `katki VNg; `Ennemast, kui `kihlama `mendi, siis pruut pani isame `lähkri `nuara `külgä kaks `paari `kindaid Jõh; alumaine mies `viska tämäle `nuora ülesse, ülimäine `lasko siis `nuora `müödä `itsedä `alle (kuhjategemisel) Vai
oitur `oitur g `oitru nire; madal vesine koht `oitur - - keväjelt om ta vesine, suvitsel aal om ta mudane; sääl om sild pääl `oitrul; mine `oitrust üle kivesit `mü̬ü̬dä Krk
veebiliides
@ veebihaldur