[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 3 artiklit

neel1 neel SaLä Kaa Vll Muh Rei Rid Mär Tõs Khn Aud Tor Hää HMd Juu Jür Trm Lai Plt KJn Vil, ni̬i̬l Trv Hls Krk Puh Rõu, g neelu; niel g nielu Ris JMd JJn Koe Kad VJg Iis Trm, `nielu R(-o Lüg Vai); n, g `nielu VNg Vai; neelu- Mar Sim Krl Har Vas, neelo- Emm, niälu- Kod

1. kurgule järgnev organ kurgu niel Ris; teinep̀ol neelu oli mul valu HMd; eks kurk ja kõri ole koos - - kurk on se neelu jägu Plt

2. neelamine, neelatus Ku nääd, et `toised `süöväd hüä `süömist, kohe omal ka siis `nielud `käüväd Kuu; kut ta `eemalt `viina nääb, siis `akvad juba neelud `kεima Khk; Akkame `sööma, kõigil juba neelud käivad Jür; neelud käivad ilma söömata, tahab `süia `saada Lai || söök sina mugu ammutad sedä `ni̬i̬lu ütte `viisi `sisse `endäle Puh

3. a. isu, himu(d) Ku nääd hüvi `asju - - kohe `nielud `käüväd `neie järel Kuu; tal `köie `kanged viina neelud Muh; kanged koogi neelud käevad Mär; `Vaeseksel ainult silk ja `kartul laua pääl, aga neelud käivad ka liha järel Hää; Paljas pudeli nägemine paneb viinaneelud `käima Jür; tal käävä neelü viina `perrä Rõu b. piltl Akkasid neelud keima, kui ta Liidet vaatas Kaa; Omal `kõike küllalt käe, aga neelud käivad ikki uue saama järel Hää; `Kange mehelmineku kehingu või poisi neelu päräst [tüdrukud] `valge`kaardlastel lähäva Vil; inimese aave iki sedä varanduse `ni̬i̬lu taga Hls; `kennigi sedä janu ega `ni̬i̬lu ei jõvva ärä aia (suguihast) Krk; Taal käävä˽jo˽neelu˽tu̬u̬ aiamaa pääle Rõu

4. keeriseline, neelav koht; veekeeris Niel on `suure `jouga Kuu; neel - - kus oo (vool) keerab Mus; tuul paneb mere põhja `käima, siis oogid neel Rid; [jõe] neel - - kus vesi kiirelt edasi jooseb Aud; suure merede sihis on neelud Hää; niel viis `alla Koe; ni̬i̬l, koh maa `sisse ju̬u̬sk vesi Rõu

Vrd neele

5. pujus, mõrra või rüsa kitsend pera sies on `nielud kala `eksitamise jäuks Jõe; kaks `nielu on harilikult, `vitste kohal hakkavad Kuu; esimine niel oli suur, `laia `suuga, a tagumine niel oli `niisukene pisikene rattas VNg; kala `lähto ühest `nielust läbi Vai; kalad lähvad mõrra ja rüsa nielust `sisse Kad; kate neeluga mõrd, kala läits neelust läbi Trv

Vrd neeld1

neel2 ni̬i̬l g neelu Trv; pl neelud Muh niie nöör `kanga niidel‿o neelud Muh; `nitse ni̬i̬l om katsik `minnu Trv Vrd neeld2, nõõl

neel3 → neer