[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

larta larta Hls Krk lobiseja; tagarääkija om si̬i̬ üt́s larta küll; nagu larta `lartas är, ei oia kinni midäge Hls; ta om üit́s larta, `lartass egät; larta inimene, muud ei ti̬i̬ ku ütte`puhku kõneless Krk || lohakas larta inimen, laristess vi̬i̬ maha, ei ari ärä mitte Krk Vrd lartam, lartu

nart nart g narda puu palgi veeretamiseks panõ nardaʔ alaʔ, nuid `mü̬ü̬dä `saami `palkõ üless tõmmada Har

narts narts Kul Mih, g nartsu Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Rid Mar Vig(g -o) Kse Tõs Tor Ris Hag JMd Koe Kad VJg Iis Pal Lai Pil KJn, `nartsu Kuu Lüg(g -o) Jõh IisR, nardsu Hää Trm, narsu Muh Mär Khn Juu Jür KuuK Amb Tür VMr Kod Plt Hls, narso Mar Kod; n, g `nartsu VNg Vai a. (vana katkine) riideräbal; ka kindlaks otstarbeks kasutatav riidetükk sie on üks pisukane nukku, tein `nartsu˛ist Kuu; `eile pesita pada `nartsuga Lüg; lapse nartsud, mis tal all käivad `mustuse taarist Jäm; nartsu `sisse mässitakse vikatid, kui eina`moale soab minema akatud Vll; Anna üks narts, ma pane `siia [käe] `ömber Pöi; nööbid `ollid narsu sehes; pane narsud `jalge `ümber Muh; Oli nagu narts maas Mar; too narts ja pühi [laud] ää Tõs; ma seo nardsu `sisse Hää; koevatan narsuga silmäd ää Juu; Mõnel oli natuke `tuhka niisama narsu `sisse `siutud Amb; setud `korjavad `nartsusi JMd; karjatsel olidki narsud `jalgas Tür; aŕjuklane tuleb, minä õssan uude narso (pearäti) õmale Kod; [kui] meeste särgid `kat́ki läksid - - sialt `tehti laste `nartsusi Pil b. (katkistest rõivastest) Mis neist `nartsudest enamb parandata IisR; käib `nartsus teine Rid c. piltl (saamatust, viletsast inimesest) Kui `niskuse `nartsu `piale `luotama akkad, võid `surma`laupäni `uotada IisR; See [mees] on selle naise käe muidu üks narts Pöi

Vrd närts1

nata1 nat́a kratt Nat́a pidi vara tegema; Mõni on vaadand, kui nat́a käib Rid

nata2 nata Pöi Muh

1. vilets, kehv oli üks nata mees Pöi; sa oled `uopis natam kut ma; nii natad meest ma põle enne `kuskil pool näin mitte Muh

2. rumal ää olg nii nata mette, et sa lased petta ennast Muh

parta parta heinte kokkuveo vahend mädä su̬u̬ sehen `veetäss `einu kokku partage; pane parta `einu täüs Krk