[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

möönama `möönama Jäm Emm; `müönama, (ta) `müöna VNg; `möönma Rid Mar Var, `mü̬ü̬nma Hää, (ta) möönab; `möönmä, (ta) möönäb Tõs Khn/-üe-/; `möönima, (ta) möönib Var Pär; (ta) möön|ab Pöi Aud, -äb Mar Saa; da-inf müänätä Kod mõõnama vesi `müöna meres VNg; [kui vesi] äkist tõuseb ja möönab, siis `öötakse: meri `lõõgleb Pöi; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; kui tuul vesikaarest oo, siis [merevesi] tõuseb, kui oomingust, siis möönab Mar; lee on sehuke, mis vesi pial käib, kui meri möönab, on ulk maad puhas lee Var; mere vesi möönäb, lähäb `alla Tõs; Vee `müenis maha, lae jäi põhja `piäle Khn; vesi on ära `mü̬ü̬nnu Hää Vrd mööndama1