[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 3 artiklit

möll1 möĺl Ote Lut, g möĺli Saa Kei Jür VJg Iis Äks Ksi Lai Pil SJn TMr Kam Rõn Rõu Vas Se Lei, mölli Krj Pöi M Ran Nõo Kam Rõn Se püdel, körtjas (toit vm mass) see supp `söükseks mölliks läin Krj; supp on `mölli keend Pöi; `möĺli `tehti sigadel kaarajahust, `pańti ki̮i̮v vesi `pääle ja mõlaga segati; `peale `vihma oĺli ti̮i̮ `möĺli täis, es jõua `jalgu `väĺla sikutagi Saa; supp on `möĺli lähnd, kui ta tummine on Iis; mis sa sihukest `möĺli oled `ki̮i̮tnud Äks; mõni sü̬ü̬b `möĺli ia meelega Ksi; taludel keedeti `mölli, keedeti paks möĺl Hls; ärä uppuss - - mölli `sissi Krk; sööḱ lää iks saesten mölliss Hel; Si̮i̮ om üits möĺl, söögu kes taht, mia tedä ei sü̬ü̬ Nõo; puder om möĺliss keenu, ei ole ta paks egä vedel TMr; tu̬u̬ [kaera] jahu `siäti vi̮i̮ `sisse, ku vedeläp sai, siss oĺl möĺl, kiä sagõhõppa `tahtsõ, tu̬u̬ teḱk `paksu Vas; kama jauhast tetti `mölli, kui paastõti Se Vrd mölk, müll1

möll2 möĺl Var Vän Sim, g möĺli Tõs Tor HaLä(mõ- Juu) Jä, mölli Jäm Ans Khk Vll Pöi Mar Kse Han; möll g möllu hajusalt Sa, Aud, mölla Kse Tõs Ris, möllä Vig Var, `mölli Jõe; n, g möli Jaa Pöi Muh Hi LäPõ Vig Pä(mõ- Tõs Saa) Juu Amb VMr Kad, möla Kos, möllu Kaa Krj Pha suur puur rattarummude puurimiseks, käämer möll vist `möllab selle `augu suuremaks Jõe; mölliga saab rataste rummu `sisse ougud `tehtud Ans; mölluga mölludati auk ratta rummu `sisse Khk; Mölluga sai rattarummu augud - - puuritud Kaa; möli on poolümargust, ots teravam, tagant laiem Pöi; möli - - oo suur, ilmatu jäme, misega augud `sisse `aetse Muh; Möliga `puurida rattarummu `ouku puuige jäuks Emm; mine too küläst `mölli Mar; `enne puuriti oherdiga auk `sisse, siis `tehti möliga seest `õõneks Mär; möllaga puuritse ratta rummu `auku, uherd ei tee naa suurt `auku; pöörispuu oo möllal taga, sellega keerdetse täda `rinki Kse; mõli on otsas peenem ja takka poolt jämedam Tõs; möĺliga lastase ratta rummuse aksi auk Tor; möllaga möllitakse `aukusi Ris; tegi möĺligä rummu tühjäks; ot́si mõĺl ülesse Juu; möĺl, eest ots on peenem, `keerab `auku nii jämedaks, kui sa tahad Pai; ega sie möĺl põle `täpne asi, ühel pikem, teisel löhem, sie on kodu oma sepa tüö; möĺli teral on kaks tera, jaared on teravad - - mõlemit pidi `leikab Koe

möll3 möll Lüg Mar Kei TMr, g möllu Jäm Pöi Rei Kir Saa Trm Kod Lai Plt Hls, `möllu IisR, möllü Rõu, `möllü Kuu, mölli Rid, `mölli VNg; möĺl g möĺli Kos Vas; n, g `möllö Vai

1. a. torm, tuisk Küll on aga paks möll `väljäss, `silmä ärä `vasta tuult `lahti tie (tihedast lumesajust); `kitsub [mere] `möllüle Kuu; `Õnnetu inime, kes `selle `mölluga nüüd tiel on IisR; `möllös ei `pääsegi edesi Vai; Kuul oli rańts `ömber, peaks ta öhe möllu tegema, muidu ta‿b lähe `pehmeks (ilmast); Võta võrgud ja katsu et enne `möllu mäele soad Pöi; merel oo `kange möll ja pröök tänä Mar; täna `tuiskab ja saeab, `välles on suur möll Kei; möll - - ei lahe `silmi `lasti tehä Kod; selle mölluga akkasid sa tulema Lai b. tihe suits või tolmupilv `Korsnast tuleb `paksu `möllü - - kogu `ilmaalune on `möllü täüs; Kui `autu - - `möüde `lähteb, on `irmus `tolmu möll järel Kuu

Vrd mölle1

2. mäsu, märul, mürgel siis `mölläsid siel `pehkuje pääl - - siel oli‿s igäväne möll `joulu`laupa `üöse Kuu; laps kadus `vällä `sinnä `suure `mölli sise VNg; üks pidi `puodi ja müüs `viina, mõnikõrd õli sääl siis `niiskene möll, et aga `klaasid kelisesid Lüg; Suure möllu sihes es saand arugid Jäm; kui mehed oĺlid lakku täis ja kisusid `aŕjapidi koos - - oĺli igavene möll Saa; üks muailma möll siäl õli, ei `õtsa, ei perä Kod; küll olli sääl `möllü, kui mõtsan olli tegemist, veo man Hls

Vrd müll2