[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

mõts mõts g mõtsa Saa eL

1. a. mets lääme `mõtsa `seeni `korjama Saa; meil om tilluke einama lahk, mõtsa sehen Pst; mi̬i̬s lätt `mõtsa, naine naba pidi seĺlan = lass Hls; segämine mõts, sääl kasvass egät ütte; mõts om vaeval ~ mõts om vangin (puud on lumega kaetud); `valgetel ja punastel [kartulitel] suure varre ku mõts pääl; mõts o einäma seĺlän, ei näe `päevä, kunagi ein kuivass ei saa (mets varjab päikese ärä) Krk; rihavarresse `tu̬u̬di mõtst nu̬u̬r kuusepuu; kos mägi, sääl mõis, kos köngäss, sääl kõŕts, talu om su̬u̬ ja mõtsa veeren Hel; miä küll ei `julgess ütsindä läbi mõtsa minnä, ta‿m `ü̬ü̬si `pimme ja must; kui si̬i̬ verine kõtutõbi `oĺli, siss kükitivä kõ̭ik mõtsa all nigu jäńesse Ran; kägu jo kõlgsutap, nii et mõts kajab; meil om ikki varesse mõtsan, aga teil om taren saende pääl (linnutopistest); kudass temä sedä `mõtsa ois nigu marja `aida, ma‿s tohi karja `vitsa ka mõtsast võtta Puh; `kartuli aenatava ärä, ain kasvap nigu mõts; siin `meie `mõtsu sehen `uśse ei ole; mõts `kargab `kaala, aga maja om lagunu (mets on lähedal, aga palke ei viitsita teha) Nõo; siss `mi̬i̬ldü ta mulle küll, aga ennemb `oĺle nigu mõtsast `püitu, pää nigu aena kuhi ja kolmkümmend säedse `aastakka vana kah Võn; meie mõtsun enämp sussõ (hunte) ei ole; ihu oĺl like ja tuul tõmmass mõtsade vahel Kam; ääd `vihma `tulli ja lämmi ka `olli, `kapsta `kasvi ku mõts Ote; puutäiʔ elässe mõtsan puu`lehti pääl Kan; `Kae‿ku kemmergust mõ̭nõ pańgi tu̬u̬d siṕi aida veesiʔ, sõ̭ss kül˽kasusi aiakraaḿ nigu mõts Urv; esä es võta˽karja `vitsa ka mõtsast, üteĺ: eś makat, mõts kasuss Krl; siist om `niikagu Koiva `vi̬i̬rde põlinõ mõts; no om mõts paĺlass, ei olõʔ enämb `lihti ei medäge; hainamaa kasuss mõtsass, siss ku˽tu̬u̬d alasi ei niidäʔ Har; mi pu̬u̬l oĺl kuslapuu kõigihn mõtsuhn; kasu ui˽sääl hain, paks mõts um pääl; Mõtsal kõrvaʔ, väläl silmäʔ vns Rõu; ku külm ilm talvõl, sõ̭ss mine˽`mõtsa, lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirak, sõ̭ss kuiuss ärʔ Plv; vanastõ‿ks oĺl neid `mõtsu siih ka `väega paĺlo - - ollõv iks huśsiʔ takah ajanu ka˽vi̬i̬l; taa jago oĺl kõ̭iḱ mõtsani sõta täüś; hopõń `võõti i̬i̬st ärʔ, hinnäst jäteti kõ̭gõ `ku̬u̬rmaga mõtsa `sisse; sääl omma˽`sääntse [tihedad] mõtsaʔ, et ei˽maha˽`sisse Vas; tädi vei mannergagaʔ esäle `piimä `mõtsa, kui esä mõtsah puid ragõ Räp; ḱeväjä `oĺle mi mõtsun paĺlu ḱäku Lei b. (metsapuust, -materjalist) sel ajal sai riigimõtsast `mõtsa `osta ja üte tüki `mõtsa `ostsime sõss ärä [veski ehitamiseks] Trv; si̬i̬ ośt neid `mõtse üless Krk; kui istutime sedä `mõtsa, siss temä kajoss `audu ja mia panni `si̬i̬mnit Puh; ma `ütli esäle, et mis me sedäsi `mõtsa `raome segite, `raome üits tüḱk kõrraga `puhtass Nõo; egä `aasta pandass jo `mõtsa kasuma Rõn; raiendik, kost `värske mõts `raodu Rõu; täl oĺl hüä hopõń, siss vidi `mõtsu, `ti̬i̬ne mõ̭ni kat́ssada `ruublit talvegaʔ; kel oĺliva mõtsa ragomiseʔ ja mõtsa vidämiseʔ, noil ka oĺl vaia `rauda `ostaʔ Vas

2. (mittesobivusest, kõlbmatusest) tüdruk `mõtsa minnu (ülekäte läinud) Trv; mine `mõtsa, mia ei talu `sääntest lori kullelde Hls; si̬i̬ är `mõtsa lännu, sellest ei saa kedägi inimest; mine `mõtsa oma lörige Krk; nigu mõni om, ku laalava, siss aab üsnä laalu `mõtsa tõśtel kah Nõo; mine oma jutuga `mõtsa, ei taha kullõlda Kam; mine `mõtsa, mi‿sa alasi minnu haugut Har; mine õigõ `mõtsa kõ̭õ̭ uma jutugaʔ Vas; su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa, na mõttõ ei käü˽kohegiʔ Se; mõtsa poole nupust nikastanud, napakas Raasike mõtsa poole Hel; Ta um vähäkese mõtsa poolõ Plv; Tä om jah sääne ladvagaʔ mõtsa poolõ Vas

3. metsaheinamaa, -karjamaa Aja kari ärä `mõtsa, `tõistre kari om joba mõtsan Trv; ku kari `mõtsa `aeti, `panti lauda läve ala vana vikat́ Krk; kui `tü̬ü̬lise lätsivä põllu `pääle, `aeti karjusse kah sigadega `mõtsa; `enne jüri`päivä ku joba aena`latvu `kossegi `olli, nakass kari mõtsan `käimä Ran; `lehmile piap vesi `moldi panema, mõtsast tuleva, tahava `juvva Puh; miä viisi lehmä Meeri `mõtsa - - aga toda `aina es sü̬ü̬, panni ristikaena kandsu pääle, sääl oless vai maa ka ärä söönu; eläjä ommukusspoolen saeva veedike olla mõtsan, parmu tulliva `säĺgä Nõo; lehmä tuĺliva mõtst ja seivä moĺlist Kam; pääle päivä mineku es oleme karjaga konagi mõtsan Ote; läämi˽`hainu `riibma `mõtsa Urv; aja kari `mõtsa, kell om jo neli Har; maʔ oĺli mõtsahn kaŕagaʔ, pańni pää kivi unigu pääle, jäi magama; lehmäʔ jäi˽vi̬i̬l ket́te `mõtsa Rõu; pu̬u̬ĺpävä ai varahhappa kaŕa `mõtsa, ni sai varahhappa kodo kah Vas; aig jo `kaŕja `mõtsa aiaʔ Se

4. põld, nurm ku tulli lina `kakmine, iki `aeti miu `mõtsa lina `kakma Pst; miul ei ole `aiga, ma pia `mõtsa mineme rügi sidume; `erne olli siis mõtsan, mia ole üttelugu mõtsan tühün - - nurme pääl iki Krk; poiss olli vedänu sõnniku `mõtsa Hel; kes perämätse sita`ku̬u̬rma `mõtsa viis, tu̬u̬ jäi räpäkuss; peremi̬i̬s `olli mõtsan `künmän Nõo; kui lät́sivä `mõtsa rügä `lõikama, siss `võeti sirbid TMr; lase obesega `mõtsa Kam; mõtsan `olli üits mi̬i̬ss, tu̬u̬ `olli maha `laskja, tõmmaśs kongsiga `ku̬u̬rmast sitta maha unikude Ote; näid es olõ˽kotun, nä‿ĺli˽sita`ku̬u̬rmaga˽`mõtsa lännüʔ Urv; miʔ oĺlimi mõtsahn rüä man Rõu; laudah `pańti `ku̬u̬rma pääle ja lat́sile `ańti uh́a˽kätte ja nu̬u̬˽vei˽`mõtsa Plv; sulanõ lät́s `mõtsa `küńdmä ja `pernaane lät́s söögigaʔ perän Vas

mõts|hani metshani mõtsani lähvä sügise ärä, enne ku lumi maha tuleb Nõo; mõtshani - - süǵüselt `lätvä äräʔ, keväjält tulõva˽tagasi Har Vrd mõtsa|hani