[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

mõtsaline1 mõtsali|ne g -se M TLä Kam San Har Rõu Plv Vas Räp Lut(-le|ne); mõtsali|nõ Rõu Se, mõtsalõ|ni Krl, g -sõ; mõtsali|n Lei, g -se Krk metsaline a. metsloom, kiskja (ka euf) Ei tohi ka unti nimeta, ku süvväs, sõs ei jätta sie lambid rahu, üteldes mõtsaline Trv; va mõtsaline - - `lamba ärä viinu (hundist) Hel; mõtsalinõ, tuu üĺdäss nii sutt Se b. metsik, julm, hoolimatu (inimene) lait́s ilma irmute üless kasunu, si̬i̬ ku‿t́s mõtsalin Krk; ańd `vitsu kõvaste, ega temä es pühitse, aga ehk oless [laps] muidu mõtsalisess lännu; läits nii `u̬u̬gu, lärmäss nigu mõtsaline Ran; temä tõśte `silmi `i̬i̬n `olli vagane, käis lammaste `rõivil, aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo; oh, tu `oĺli kui va mõtsaline - - ei mõśta `endäst lukku pidädä `kossegi `kotsil Kam; ta om üt́s arudaʔ inemine, `taplõss alasi nigu mõtsaline Har; tal ei olõʔ `peĺgö ei häpü, ta om kui mõtsaline Räp; kae‿ku‿on mõtsalin Lei