[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

mõnitama mõnit|ama Mar Mär Tor Hää Saa Juu Amb JMd Koe VJg Sim Iis Trm Kod Äks KJn Trv TLä, -amma Rõu Plv, -eme M(-em) San, -õmmõ Krl; mõ̭nitam(m)a Urv Har(mõ-); mõńnitama Juu Trm Kod Ksi Plt KJn; möni|tama Jäm(mönni-), -dama Rei; monita|ma VNg, -mma Vai

1. häbistama, solvavalt pilkama, laimama; naeruvääristama mis sa mõnitad teist Iis; mõńnitab teist inimest KJn; kül‿na - - seda inimest - - mõnitave Trv; see om iki pulma `rahval täädä, et na vastastiku pulma rahvast mõniteme akkave Hls; nätä, ka‿ta saa rikkass nüid sellest, mis ta `kehvä inimest mõnits Krk; esä `olli siss ku̬u̬l`meistret mõnitanu ja `nu̬u̬mnu, et vai sina `tohtsit minu tütärd nukka panna; ega mina ei mõnita sinu, su teo mõnitava sinu; esi om pää keĺm, aga `tõisi om `kange mõnitama Nõo; mõnitass minno, nigu esi targõmb olõss Plv

2. narrima a. ära rikkuma, lohakalt tegema, solkima `rätsep om `rõõva ärä mõnitanu Trv; vesi ärä mõnidet - - no kust ma söögi vett saa nüid Krk; kui sa `põldu üt́skõrd mõnitet, põld mõnitess sinnu ütesse `kõrda Hel; käńgsepp om `saapa naha ärä - - mõnitanu Ran; `kalli `rõiva om ärä mõnitanu; om küll mõni inimene käpärd - - mõnitab tü̬ü̬ ärä; maa ei lase `endä mõnitada, maa taap väge ja maa taap ka arimist Nõo || (välimusest) ta mõnits ennäst nõnda äräde, ei mõista ennäst `rõõviss `säädä Krk; vanemba inimese iki pahandiva, et `tüt́rigu `endit `väŕmnuva ja mõnitanuva Ran b. rüvetama, teotama si̬i̬ är `lasken ennäst mõnite (rasedast tüdrukust) Krk; ärä mõnita jumalat, ega sa oma viimätsit `päivi ette ei tiiä Ran; ärä mõnit tüdrukese, ja pääkoolin `oĺli vi̬i̬l käemätä Nõo c. kiusama; tüssama mugu mõńnitab tõiss, ei anna [asjast] `selguss Kod; mis sa latsest mõnidet, anna [rind] kätte; `kehvä inimest mõnidets ümmer - - annav alampet `viĺlä [teenijale palgaks] Krk

3. valivalt sööma, süüa tõrkuma mes sa mud́u mõnitad toidu juures, söö, kui sa ei taha, mine laua juurest ää Mär; ära mõnita söögi kallal Saa; mõńnitab teene, ei tule `söömä egä Juu; mõnitavad ni‿sa·ma, ega nad midagi süe JMd; luom mõnitab selle süöma juures, ei taha easte Koe; ei taha `süia - - se jo toidu mõńnitamene Plt; norib ja mõnitab, ei taha sedä egä teist KJn; Mi‿sa˽söögiga˽mõ̭nitat, ku `hambist edesi ei˽lähäʔ, sõ̭ss mine˽lavva mant Urv; niä ei taha süvvä, mõnitõsõ enne söögi man Krl; ei naka `sü̬ü̬mä, nakass mõ̭nitamma ennedä; lihm mõnitap, ei sü̬ü̬ʔ, saisap, vahib `nakride (naereid) Har Vrd mõnitlema

4. hellitama mis sa nüid mõnitad last, anna laks `persse, küll ta siss teab Tor