[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

mõla mõla Hlj Lüg Jõh IisR Pöi Muh L K I eL(p mõlla V), möla Kuu/-ä/ Hlj(mä-) Jäm/-ll-/ Jaa Emm, mela Kuu VNg Vai, mola Hlj Vai; pl `mölläd Vai

1. sõudmis- või tüürimisvahend (ka pikem aer paadi tõukamiseks) `pargal one melad VNg; pikkad mõlad, `neiega `aerutatasse vie pääl, `aetasse vene edesi Jõh; Mõni üüab paadi `airu ka mõlaks Pöi; pikk mõla, kellega lükätässe, sellega sõuda ei saa; `istudes `sõutasse `aerudega ja `püsti mõladega Mar; sõudasse jo mõlaga, kui naa üks lääb üksipäni, sis oo üks mõla Vig; venel oli teine pikk mõla ja teine oli lai lühike mõla; pika mõlaga `sõuti, kus `põhja ulatas Kir; pisikesed käsilootsikud on ike ühe mõlaga Vän; mõlad, kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; lootsikus on mõlaga `sõuamine Ann; mõla suur pikk ja ots tehakse laiast labida `muodi, sellega lüöb vett taha `puole Kad; viis mõlada on suures `vennes, luotsikus on kolm Trm; venet lükäb mõlaga Kod; ajori, kellege sõuvave, mõlage tõugates Trv; enne `võeti mõlad `vennede, siss `lasti kale `siśse Ran; noodal ollu mitu inimest, nu̬u̬ nakanuva mõladega sägäle pähä `pesmä Puh; loodsikul `olli tõene mõla tõesel pu̬u̬l, mõladega sõvveti Nõo; mõla om mõla `raude sisen Ote; ma˽taha lood́siguga üle i̬i̬ `sõitaʔ, kas mõla omma˽ka lood́sikun Har; aaŕoʔ, kellega sõvvõtass, mõla om, kellega toogatass; `tõmbasõʔ nelä mõlaga Räp

2. laia labaga segamisriist Kuhu sa minu `siebi `keitämise mela oled viend; Pesu vajutamiseks `kiemise ajal oli puust `tehtud mela Kuu; kui siep lüöb `katla `küllest `lahti ja mela `küllest `langeb `lahti - - siis on siep `valmis VNg; `leiba segan `leiva mõlaga, `käega `sõtkun `vaide Lüg; `Värvimise jaust õli mõla Jõh; enne oli ölle möla, sellega liigutati Jaa; õlle meśkit aetasse koa ikke mõlaga `seita Mär; puust `seoke mõla oli - - mis käe oli, see oli ümmarguses `tehtud, mis segas, see oli lai Tõs; leva juurt `pańti mõlaga ja roka juurt; igal öhel oĺli mõla - - teine mõla oĺli seebi `keetmise jaoks, teine leva ja roka tegemises, meil oĺli mitu mõla Saa; mõlaga segatakse leiba taenast, õlle `meśkid koa Kei; [leivataina] Kloppimise jäuks oli nii pikk nisuke puu mõla, kahe `kääga kõvast said ikke `kińni võtta Amb; mõla on kui `suĺpi kiedetakse `uostele, vett liigutada JJn; magusapu `leiba `tehti kolm `pääva, teesel pääval klopiti ää taenas mõlaga Ann; mõlaga jo naised liigutavad sia `süemist ja `siepi ja Kad; mõla, kellegä künän obessele rokka tehässe Kod; siuke puu mõla oli, sellega `eśti segasime leiva tainast Ksi; mõlage lopitse `leibä, tetäs säänte lai lapi, sellege pessetse Hls; `tüt́rik `iste mollin, `olli - - pudrusegämise mõla käen ja sõud nigu suure vi̬i̬ pääl Nõo; seebi `ki̬i̬tmise manh om mõlla vaia Har; leevä mõlaga klopitass leevä kohetust Plv || Vana`aegased või`maśsinad olivad kahe mõlaga (tiivaga) IisR