[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

mõistma `mõistma Amb, (ma) mõista(n) Pöi Muh/mõe-/ L(mõe-) Kei Juu(mõe-) JõeK JMd JJn Koe HljK VJg hajusalt TaPõ(mõe-), Plt Vil T(mõe-) V(mõe- Lei Lut), mõśta- Mär Vig Khn Aud Jür Sim Trm Ksi Plt KJn Kõp Trv T; `mõistme, (ma) mõista Hls Krk Hel; `mõisma, (ma) mõessan Kod; `möistma, (ma) möista(n) hajusalt Sa(`möistama Khk Kär), Rei Phl Ris; `mõistama, (ma) `mõistan Hlj Jõh IisR; `moistama, (ma) `moistan Hlj Vai; (ma) mõõstan PJg

1. aru saama, taipama; märkama; selgusele jõudma või selgusel olema kut köneled midad, ta‿p saa mitte seda `möistma Jäm; see‿p möista jutust ega midagid Khk; Korra kenast naha `peale soand on, küll siis `mõistma akkab Pöi; laps akab juba `möistma asju Rei; ei sedä mõista, mes ta otsib `sõnna Mar; `ańdis sõnadega nii `mõista (vihjas); see nii tohm, ega see `naĺla mõistagi Mär; `mõislik mõistab isi, pime katsub käpuga; tä olaks pidan seda isigi `mõistma Var; ma mõesta tä juttu küll; `aigus ei mõesta rohost `ühti, rohe ei `aita piltl Tõs; küll laps akkas aga ruttu `mõistma JMd; ei mõista täna sinu juttu Trm; ime sedä mõessab (see on arusaamatu) Kod; koer mõśtab vemmalt Plt; kõru valuts, jumal mõist, mis sääl sehen om; no si̬i̬ om jo esigi meelege är `mõista Krk; a `su̬u̬mlane `mõistse mu keele ärä Hel; ta mõist `naĺla kah, temä sai aru kõegest Ran; miä jäi sinna vi̬i̬l końutama, es mõśta ärä tulla ennembide; noore ei mõśta, aga mina joba saa`aastane vanamu̬u̬r mõśta tolle ärä, et `aknamulgule om vaja laud ette panna; kaśs Miina manu ei lähä, `õkva nigu mõśtap jälle, et Miina tedä ei salli Nõo; pruudile - - `tervist nä‿s mõestagi üteldä TMr; `väikene Tiiu nakass jo mi̬i̬lt `mõistma, ei˽saa˽taad enämb pettäʔ Har; ma `mõistsõ unõ arʔ, et mu elokäük᷾ ei olõ˽hüä Rõu; süä mõiśt ärʔ, et lõpp tulõ, et ar˽koolõss Vas; ta - - mõista‿i·ʔ `tõśtega üteh `sü̬ü̬mä tullaʔ Räp; tiiä‿i, kas süä midä pahanduist mõist (aimas) Se || mäletama mia `moistan küll, kui `suitsu tuba oli Vai

2. oskama Onu majas `tislari tüöd teha ei `mõistetud IisR; [jõulupoisid] nii pisiksed olid `jälle‿s möista teritagid (teretadagi) Jäm; `vörku kududa nink paigata nink keik nee asjad ma möista teha, vörgutööd ma möista teha küll Ans; kui lehma udar oli `aige, siis es möisteta muuks arvata, kui uśs oli osand Khk; püksi`perse paiga panemine ning - - nee olid ikka ühed `söuksed asjad, et sa pidid seda kεik `möistama Kär; sitt mõestagid laulda Muh; nad pole möistn, aga nad `niitsid Phl; ei mõistnd `loogu võtta, altkäe oli `riisund Mar; ta `mõistis üsna sorinal lugeda Mär; obune ei mõista muidu `minna, kui pole `ohju pial Han; naa rumal, mõista `kolmegi lugeda Var; `varta ei `mõisnud ilma õppimata lüia Mih; tä mõestab kõik keeled, `oskab `rääkidä Tõs; ma mõistagit oma nime tehä (kirjutada); ma ei `mõistõ (mõistvat) lugõda; Selle `piäle mõesta‿s enäm `kiegid kedägid `lausu Khn; eesti `keeli lugeda ehk `mõistvad Aud; kaks vana `iigla puud, tamm ja niinepuu, kui nied mõistaks `rääkida Kei; meie tüdruk mõistab õmmelda JMd; kuer mõistab ilusast `sit́sida VJg; te mõistite üvast `reaki Trm; ärä mõessid sinä ni̬i̬d ti̬i̬d käedä Kod; eeśti keelt ei `mõistnud Ksi; ta‿i mõśta lugeda KJn; põles mõistnd si̬i̬ inime tedä `aŕsti Vil; kes `kirju mõiśt tetä, si̬i̬ tegi punatsega Trv; mea ei mõista neid joonen ütelte Krk; `nüidse aja rahvass ei mõśtava enämb nii ilusat tü̬ü̬d tetä; vahi kui suureke esi, aga temä ka mõśtap `piḱset peĺläta (kanapojast) Ran; mia `tahtse, et miu mi̬i̬s iki `kirvega kah mõśtass midägi tetä; kõneldass, et kes ussi `sõnnu `mõistna, tollele ei tennä uśs midägi Puh; küläp vanast ka oless mõni rikkass saanu, aga vanast es mõestava nii varastada; ma olli siss `väikene, miä ei tiiä, kas ma mõśti joba naarda vai es mõśta; ma sõõmassi toda `Jaani nii kudass ma `mõistse; sa‿llit iks tark endä sõnadega, et sa mõestit `endä ärä `pästä Nõo; ku `marju `oĺlegi, na‿s mõista jo marjust midägi tetä Ote; ku sukka ja kinnast mõśtat kududa, siss olet omajagu tark külländ Rõn; ma `mõistsõ ka `tsu̬u̬gõ kablutadaʔ Urv; taa lat́s ei˽mõista sukugi raamatut eiʔ (ei oska lugeda) Har; vannuss um är˽`võtnu võimu, ei mõista inämp seletäʔ Rõu; kas sa torrõ mõistat ka ollaʔ Plv; tõõsõʔ `mõistsõ oiuʔ, timä mõista as; susi mõist `soŕti˽kah, oĺl võ̭õ̭t kõ̭gõ suurõb lammass Vas; noorõʔ ei mõistaʔ kaasikõllaʔ, `kaaśkõlõmine oĺl vanast `väega `tähtsä asi Räp; timä om sääne `ti̬i̬d́jä, mõist `aŕsti ja Se || reageerima, alluma Uõbi vahe`aegas `võt́simõ purjut vähä `juurõ `jälle, et lae `rooli `mõistis; Lae mõesta‿s enäm `rooli‿mte Khn

3. a. otsust langetama, hinnangut andma; (kohtu)otsusega määrama sie tappas, sie `mõisseti `surma Jõh; Kohus `mõistas `teise `viiest `aastast `kinni IisR; oled sa ise `öige, et sa teisele süid möistad; vale `kaeptus möistetase tühaks; jumal äi möista kedagid ukka; vanasti oli jo rahviks möistetud sada `oopi `vitsu ka Khk; see `olli `kohtus `õigeks mõestet Muh; kohus möistn, et [peremees] peab `andma [koerale] leha, `leiba ja vöid `süia Phl; ei saa ma lastele `miskid süid `mõista Rid; mis ma nende vahel mõestan `õigust `mõista Mär; maea `olle poolese mõestetud Aud; ära tule teist `õiges `mõistma Tor; `kohtumes on see `õiguse `mõistja Juu; poiss mõisteti süist `lahti JMd; mõni on `kiire teiste `piale kohut `mõistma VJg; küll jumal mõistab `õigust Trm; kohos mõiśs `väĺjä [trahvi], maksad ärä Kod; ta `oĺli maailma suli tükkä teend, mõisteti temä `mitmes ajass `kińni Vil; kes `keisri vastalise ollive, ni̬i̬ mõisteti `surma; kohuss olli ärä `mõisten, et si̬i̬ ei ole muudku jonni asi Krk; temä ei ole `süidi `tolle asjaga, tedä piab `õigess `mõistma; odo·t konnakene, küll pardsipoja `sulle `varsti kohut mõestava piltl Nõo; tu̬u̬ hińg vastutass, kes tõist hukka mõist Kan; viimäte mõistõti maja õ̭ks mullõ, es saa˽mehe veli es Urv; ku sa˽`kuhtumihess olõt löönüʔ, siss piat sa˽ka˽kõ̭igilõ `õigust `mõistma; minevä `ri̬i̬di mõistõti nail kuhuss töhjäss, `täämbä lät́s jälle mi˽perremiiś `kaibamma Har; `õiguss nigu˽tetäss, kohuss nigu mõistõtass vns Vas; sääl sõss olõvat kahrulõ kohuss äräʔ mõistõtu, kahr tapõti sääl äräʔ Räp; ku teol `käüdi, ega‿s siss `kohtit es olõki, siss egä herr `mõiśt uma vallalõ `kohtu Se b. määrama, otsustama mis te isi mõestate selle asja eest (mis hinna määrate) Tõs; mõisteti minu ka sinna kometi `seĺtsi HljK; ega mul es olõ `ulkmist joht, mullõ oĺl mõistõtu Kaurule `kortina asõ Ote; Mõistõti sõ̭ss mõtsapinile kohuss Rõu c. hüvitust, tasu andma Nägid puol `päeva `vaeva, kas ta `mõistas ka `sulle kedagi IisR; läksin arsti `juure, ise ikke tuli `mõista JJn; teine tieb temale iad ja ta ei mõista selle iest `miski VJg

4. mõistatama ma `möistsi selle kohe üles Khk; mõista, mõista mis‿si on: tamm `Tartu raea pääl, juured kokku `juurduvad ja ladvad kokku `langevad Hää; mõista ärä si̬i̬ mõistatse Krk; ma anni talle üte mõistatuse ja temä es mõista sedä ärä Hel; mõśta, mõśta `mõ̭õ̭lu, kassiand `kaalu, kaalup kana pesä, üits muna sehen = laits ällin Nõo; ma `ütlä sullõ üte mõistatusõ, näüss, kas sa saad tu̬u̬d mullõ `õigõdõ `mõista Har; mõista˽mõista˽`mõistust, `valgõ kivi aida all = lehmä utaŕ Vas

Vrd muistma