[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

mõhk2 mõhk JJn VJg, g mõha Mär LäLõ Mih Aud PJg Juu Koe Lai Pil Plv(n -h́k) Räp, mõhu Tor HaLo Tür Plt Hel Ran; möhk Vll, g möh|a Phl, -u Khk, -o Ris; p `mõhku Kod

1. jämedam koht, kumerus; kühm möhk jähi kuhjale `külge Vll; see [kuhi] nii ühetasane, ei sel põle `mõhka `õhkagi; ilosa mõhaga kuhi `tehtud Mär; eenä kuhi, lastasse koa mõhk sesse; Elma ei passi mete - - täl põle `mõhka mete Vig; mõhast saadik oli `piimä Var; alt on [kuhi] peenem, siis aab mõha `väĺla, ülalt on vahe Aud; kui‿se mõhk `liiga laiasse läks, võttis vee `sisse PJg; vanad seinad `vaovad `mõhku (kumeraks) Ris; mis `keskelt jämedam on, `ööldakse mõhk `küĺgis. kannul on mõhk Nis; kui kõik eenad `küini ei läind `ühtigi, `tehti küinile mõhk ette, se oli nisamate nagu kuhigi, muist `einu kohe `vasta küini suud Juu; küünel `praega mõhk sies, jäi ukse vahele JJn; se mõhk sai kõvasti tallatud (kuhjal) Tür; jämeda mõhuga kuhi Plt; poti mõhk Hel; kuh́al sai - - illoss mõhk Plv Vrd mühk1

2. magu lehmä mõhk oĺl `väega täüś, ku kaŕuss ta kodo ai Räp