[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 4 artiklit

mõhk1 mõhk Kõp, g mõhe Hää Saa Vil M T, mõhõ Kan Har/-õ̭-/ Lei, mõhu Tor; mõh́k g mõhe hajusalt M T, V(mõhõ); mõhk, -h́k g mõhi Krl; mõih g mõhõ Lut leivaküna, -astja ära lükka `mõhke `ümmer Saa; juurepät́s, si̬i̬ `pańti `mõhke ja `seisis sääl Vil; `ku̬u̬rsi suur pangitäis `kartuli, `ki̬i̬tsi ärä, kallassi `mõhke, sõss juuretiss manu ja jahu `sisse, küll sai ää leib Trv; leib om alle mõhen Krk; mõhk tetti lavvust, olli kaas pääl, kõrvad küllen ja vitsad `ümbre, kolm `jalga all; ku leib vi̬i̬l mõhen `oĺli ja leeväst `tuĺli `puuduss, siss tet́ti tule `paistel pätsikut Ran; tu̬u̬ tahass, mes mõhe küĺlest kaabiti, tu̬u̬ `jäeti juuretusess; mõni es kaabigina `mõhke, jät́t mõhe küĺle `kaapmada, et siss ei kuju mõhk ärä Nõo; meil `oĺle lavva kõru ää laǵa leevä mõh́k, kolm `jalga oĺl all Võn; ku mina `kasvi, siss `olliva mõhe, jämme puu `olli tühäss kaevetu Kam; ku `leibä tetti, siss `tu̬u̬di mõh́k `vü̬ü̬rüsest `sisse Ote; Kõŕdsi imändä oĺli˽kõ̭iḱ vanast pagsu˽nigu mõheʔ Urv; mul lät́s vana mõh́k `lahki - - mul om üt́s nellä jalaline puu tümi, ma˽kaava tu̬u̬st `vahtse mõhõ Har; leib hapaśs mõheh Vas; Ku mõh́k talvõĺ väläst külmä käest `tu̬u̬de, sõ̭ss `laśte mõh́k tarõh ärʔ `oigodaʔ Räp || Juur on `mõhke `pantu (naine on rase) Hää

mõhk2 mõhk JJn VJg, g mõha Mär LäLõ Mih Aud PJg Juu Koe Lai Pil Plv(n -h́k) Räp, mõhu Tor HaLo Tür Plt Hel Ran; möhk Vll, g möh|a Phl, -u Khk, -o Ris; p `mõhku Kod

1. jämedam koht, kumerus; kühm möhk jähi kuhjale `külge Vll; see [kuhi] nii ühetasane, ei sel põle `mõhka `õhkagi; ilosa mõhaga kuhi `tehtud Mär; eenä kuhi, lastasse koa mõhk sesse; Elma ei passi mete - - täl põle `mõhka mete Vig; mõhast saadik oli `piimä Var; alt on [kuhi] peenem, siis aab mõha `väĺla, ülalt on vahe Aud; kui‿se mõhk `liiga laiasse läks, võttis vee `sisse PJg; vanad seinad `vaovad `mõhku (kumeraks) Ris; mis `keskelt jämedam on, `ööldakse mõhk `küĺgis. kannul on mõhk Nis; kui kõik eenad `küini ei läind `ühtigi, `tehti küinile mõhk ette, se oli nisamate nagu kuhigi, muist `einu kohe `vasta küini suud Juu; küünel `praega mõhk sies, jäi ukse vahele JJn; se mõhk sai kõvasti tallatud (kuhjal) Tür; jämeda mõhuga kuhi Plt; poti mõhk Hel; kuh́al sai - - illoss mõhk Plv Vrd mühk1

2. magu lehmä mõhk oĺl `väega täüś, ku kaŕuss ta kodo ai Räp

mõhk3 mõhk Trm Trv, möhk Emm; p `mõhku Hlj Jõh IisR Pöi Muh Mär Jür VJg Sim Plt Vil Ran Ote Räp, `möhko Käi, `möhkü Kuu natuke, põrmuke, raas (ainult eitavalt ainsuse nom ja part) Mitte `möhkü ei saand sest aru Kuu; Oli nii täis, et ei `märkand `mõhkugi IisR; See on `sõuke kana püme, `õhta äi näind mitte `mõhku Pöi; Kuiama (kuiva maa) mees äi tεε mere asjadest mette üks möhk Emm; sõi ää, `mõhkugi ei jäänd järäle Mär; Ei tee mitte `mõhkugi, muudkui istub Jür; kellest ma seda `leiba‿s tien, kui ole jahu `mõhkugi Sim; Ühekõrra õli see Kotlep nii kui tina `tuhka kadunud - - mitte üks mõhk ei õlnud kuulda Trm; mõni joob, aga pärast mitte `mõhkugi ei tia Plt; Must ruun es seisä mitte üits mõhk paigal Trv; mitte `mõhkugi ei ole maetset Ran; mul ei olõ `mõhkugiʔ meeleh, mis ta nimi oĺl Räp

mõhk4 mõhk g mõhu (vaikijast) vahib nigu mõhk. teised `rääkisid, aga tema ei `ütlend sõnagi - - mis juttu sa selle mõhuga aead Plt